Artur KAPP (1878—1952) lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi Homiliuse oreliklassi ning 1900. aastal Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, ta oli esimesi diplomeeritud eesti heliloojaid. Ta töötas mõnda aega Peterburis ja aastatel 1904-1920 Astrahani Muusikakooli direktorina. 1920. aastal naasis ta koos lastega Eestisse, saades siin aasta varem avatud Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 professor. 1944. aastast elas ta Suure-Jaanis.
Artur Kapp rajas oma heliloomingukoolkonna, kuhu kuulusid eelkõige kooriheliloojatena tuntud Evald Aav, Riho Päts, Edgar Arro ja tema poeg Eugen Kapp. Ta oli ka tunnustatud organist.
Artur Kapp on helilooja, kes paralleelselt Rudolf Tobiasega tõi esmakordselt eesti muusikasse mitmed lääne-euroopa muusikazanrid: avamäng "Don Carlos" (1899), kantaat ''Paradiis ja Peri" (1900), mitmed suuremad oreliteosed.
Artur Kapi klassikalis-romantilist loomingut iseloomustavad filosoofiline keskendatus, polüfoonilisus ja klassikaline vormiselgus, teisalt aga lüürilisus ja romantiliselt värvikas harmoonia.

(V Suure-Jaani Muusikapäevad 20.–23. juuni 2002 kavast)