Klaverikontserdi komponeerimist alustas Edvard Grieg 1868. aasta suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli.
Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse “a-moll kontserdist”, siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu “b-moll kontsert” on seotud Tšaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise “motoga”), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja valis teose jaoks minoorse helistiku.

(X Suure-Jaani Muusikafestival 16.–23. juuni 2007 kavast)