Hortus Musicuse iga kontsert on kui muusikaline etendus, hõlmates peale originaalinstrumentidel esitatava ka vastava ajastu riietuse. Kontserdi lavastust iseloomustab viimistletus ning "läbikomponeeritus" - kõik on oluline, alates strihhidest ja lõpetades tooliga, millel muusik laval istub. "... atraktiivne ja tehniliselt kindel etendus..."
The New York Times

1972. aastal sai alguse Hortus Musicus (Muusika aed), mille asutaja, juht ning kiirgavam isiksus on Andres Mustonen. Ansambli pärusmaaks on euroopa kunstmuusika selle tekkest kuni hilisrenessansi ja barokiajastu meistriteni välja. Seda repertuaari silmas pidades on kujundatud ka ansambli koosseis ja instrumentaarium.
Kuigi ansamblile on lähedane eelkõige varajane muusika, on nad avatud ka uutele ideedele. 1978. aasta festivalil Tallinnas tuli esiettekandele Arvo Pärdi "Fratres", mille loomisel oli helilooja silmas pidanud just Hortus Musicust. Peale "Fratrese" on ansambli programmis kindla koha leidnud ka teised Pardi teosed, aga ka mõningad teosed eesti noorematelt heliloojatelt.
Tihe ning laialdane kontserditegevus on kindlustanud ansambli esinemisteks kontserdisaalid maailma erinevates paikades. Oma algusaastatest peale on Hortus Musicus olnud osaline paljudel rahvusvahelistel festivalidel ning muusikapidustustel. Eestis on ansambli initsiatiivil saanud aluse mitmed traditsioonid: kirikukontserdid, barokkmuusikafestival, "Väravatorni muusika", "Suur Muusikaakadeemia" jt. Suurem osa kontserdilaval kõlavast on leidnud tee ka heliplaatidele. 1976. aastast alates töötab Hortus Musicus riiklikul toetusel kontserdiorganisatsiooni Eesti Kontsert juures.

(V Suure-Jaani Muusikapäevad 20.–23. juuni 2002 kavast)