Johannes Jürisson (5. juuni 1922 - 30. detsember 2005)
• Teejuht muusika juurde, eeskõndija eesti kultuuriloo radadel, eriti teedel, mis viisid Hüpassaarde.
• Särav lektor ja nõudlik õpetaja mitmele põlvkonnale Tallinna (G. Otsa nim) Muusikakoolis 1954-1965, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1965-1989, Tallinna Kultuuriülikoolis 1960-1980, Viljandi Kultuuri-kolledžis 1991-1995, õpetajate suvekursustel.
• Rahvavalgustaja, kelle vankumatu usk Eestisse ja entusiasm eesti muusika propageerimisel, ajal, mil rahvuslikust kultuurist väga vähe kõneldi, veel vähem kirjutati, osutus vaimseks vastupanuks võimule ja leidis kuulajates erksat vastuvõttu.
• Kättesaadava emakeelse muusikalise kirjavara peaaegu täielik puudumine J. Jürissoni pedagoogilise töö alguses tähendas, et iga tema loengul öeldud sõna kujundas hoiakuid kuulajais aastateks: sajad ta õpilased laiali mööda Eestimaad, külvamas hoolimist muusikasse, varustatud temalt saaduga.
• Ta kirjutas ja koostas raamatuid, uurimuslikke artikleid lääne ja eesti muusika klassikast ajal, mil trükitud ja salvestatud kujul see paljuski veel puudus - neid üle lugedes mõelgem nende valmimise aastatele ja ühiskondlikele tingimustele.

Johannes Jürisson, isamaa minevikuasjade teadja ja oleviku eest hoolitseja, nägi kultuuri arengu pidevuses. Ta õpetas hoolima oma maast, loodusest, vaimuvarast. Aatemees.

  "Mets mühab ümberringi.
Ma seisatan lagedal ja mõtlen:
küll armas on elu siin Põhja taeva all!"
 
   
    (Maria Heiberg (1905), Mart Saar (1910) - "Põhjavaim")
 
 
Tiia Järg


(IX Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23. juuni 2006 kavast)