Kromaatiline kannel kuulub klassikalise muusika instrumentaariumi uustulnukate hulka. Seevastu rahvapillina on kandlel seljataga pikk ajalugu, uusimate uuringute järgi levis pill muistsete baltlaste ja lõuna-soomlaste aladele Vahemereäärsetelt rahvastelt juba pronksiajal (u 1500–500 eKr). Muistne kannel oli viie- kuni kuuekeelne ja valmistatud ühest puutükist. 20. sajandi algul tekkisid arvukate diatooniliste nn “rahvakannelde” kõrvale esimesed katsetused kromaatiliste kannelde näol. Oma praeguse kuju sai eesti kromaatiline kannel 1952. aastal kandlemeister Väino Maala käe all, mis võimaldab mängida piiranguteta kõigis helistikes ja annab suuri võimalusi erinevate ajastute muusika ettekandmiseks.
Kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt.

(VII Suure-Jaani Muusikafestival 19.–24. juuni 2004 kavast)