Mart Saar sündis Hüpassaares metsavahi perekonnas. Tema isa oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Mart sai esimese õpetuse. Hariduse omandas ta Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas koolis kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus ta elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. 1928-1929 toimetas muusikaajakirja "Muusikaleht".
1932-1943 elas ta isatalus Hüpassaares, kus veetis hiljem kõik oma suved. 1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 1943-1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt).
Mart Saar oli rahvusliku stiili rajajaid ja eesti professionaalse muusika alusepanijaid, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Ta kogus ka rahvaviise, analüüsis ja süstematiseeris neid (ekspeditsioonid 1907, 1910). Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus on ka sümfoonilist ja vokaal-sümfoonilist muusikat, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ligi 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul säilib Saare loomingus võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Ta säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo", "Põhjavaim"), aga on ka palju laule, mis valmistavad raskusi isegi professionaalsetele interpreetidele. Saar loobus romantilisest harmoniseeringust ja koraaliharmooniast ning viis oma faktuuri- ja harmooniakäsitlusega eesti koorimuusika uuele tasemele. Faktuur on unisoonist 8-häälsuseni, kus erinevad häälepartiid on kihistunud keerulistesse kooskõladesse, isegi klastritesse. Iseloomulik on variatsiooniline arendus. Saare loomingusse kuulub ligi 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost, 2 vokaal-sümfoonilist teost. Kokku on tal kolm kogumikku rahvaviise.

(IX Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23. juuni 2006 kavast)