Wolfgang Amadeus Mozarti ulatuslikus kammerloomingus on eriline tähendus keelpillikvartettidel, kuna just selle zanri klassikaliste traditsioonide väljakujundajaiks olid Viini koolkonna heliloojad Haydn ja Mozart. Aastatel 1770-1790 kirjutas Mozart kokku 26 keelpillikvartetti, lisaks veel kolm kvartetti flöödiga ning ühe oboega. Keelpillikvartette komponeeris Mozart kindlatel loomeperioodidel -kirjutanud 1770. aastal oma esimesed kvartetid, jätkas ta selles zanris ka aastatel 1772-1773, mil valmisid veel 15 keelpillikvartetti. Siis tuli aga pikem paus ning alles aastatel 1782-1785 kirjutas Mozart kuus Haydnile pühendatud keelpillikvartetti, mille hulka kuulub ka B-duur KV 458.
Mozarti viimased neli keelpillikvartetti valmisid aastatel 1786,1789 ja 1790.
Mozarti esimesed keelpillikvartetid olid kolmeosalised (elavas tempos äärmised osad ja aeglane osa keskel) ning veel tuntavalt seotud tolleaegse õukondliku meelelahutusmuusikaga. Mõned neist (KV 136, 137Ja 138) kandsid helilooja määratlusel hoopis divertismendi nimetust. Keelpillikvartett kui kammeransambel polnud selleks ajaks lihtsalt veel lõplikult välja kujunenud - alles 1771.-1772. aastatel ilmusid Haydni keelpillikvartetid op. 17 ja 20, mida võib tagantjärele lugeda selle zanri esimesteks meie mõistes klassikalisteks oopusteks.
1773. aastal töötas Mozart Viinis, kirjutades paralleelselt nii sümfooniaid kui keelpillikvartette. Teatud mõttes võib seda aastat lugeda helilooja loomingus murranguliseks. Just sel aastal ilmub Mozarti loomingusse esmakordselt viinlastelt ülevõetud menuett ning 1773. aastal valminud kuues keelpillikvartetis on tegemist juba klassikalise neljaosalise tsükliga, seda tänu lisandunud menuetile.
Kui Mozarti esimesed keelpillikvartetid olid veel sisuliselt divertismendid, siis tema viimased kvartetid lähenevad juba sümfoonilisele mõtlemisele -see paistab välja nii viimaste kvartettide tematismist kui ka töötluslikkusest, nii ulatuslikest esimestest osadest kui ka finaalidest, samuti aeglaste osade dramaturgilisest arenduslikkusest.

(KESKSUVE MUUSIKAFESTIVAL SUURE-JAANIS 28. juuni-1. juuli 2001 kavast)