1779. aasta alguses, pärast pikemat kontserdireisi Mannheimi ja Pariisi, naasis Wolfgang Amadeus Mozart oma sünnilinna Salzburgi. Ta oli pakkunud end Mannheimi õukonna - tolle aja ühe tähtsama õukonnamuusika keskuse - teenistusse ja lootnud saada Pariisist ooperitellimust, ent tulemusteta. Tagasipöördumine kodulinna oli Mozartile raske: "Salzburg ei ole paik minu ande jaoks," kirjutas ta ühele oma sõbrale. Helilooja asus taas tööle sealse peapiiskopi Hieronymos Colloredo alluvuses, kellelt Mozarti isa oli palunud kindlustada oma pojale senisest soodsama palga ja töötingimustega õukonnaorganisti amet.
450-kuldnase aastapalga eest pidi Mozart täitma organisti kohuseid kirikus, õukonnas ja kabelis ning kirjutama nii ilmalikku kui ka vaimulikku muusikat.
Salzburgis komponeeris Mozart suurema osa oma vaimulikest teosest, sh 14 missat (kokku on tal 17 missat). 23. märtsil, vaid kuu aega pärast töölepingu uuendamist Hieronymos Colloredo juures, lõpetas Mozart ühe oma silmapaistvama sakraalteose Missa C-duur KV 317, mis kanti ette ülestõusmispühade teenistusel 4. aprillil 1779 Salzburgi katedraalis. Hiljem sai teos tuntuks "Kroonimismissa" nime all, kuna 1791. aasta augustis juhatas Antonio Salieri seda Prahas Böömi kuninga Leopold II kroonimistseremoonial. On huvitav teada, et peapiiskop tegi Mozartile mitmesuguseid kompositsioo-nialaseid ettekirjutusi, kuna leidis, et too viljeleb liigselt keerukat kirikumuusika stiili (muidugi mõista pahandasid sellised piirangud heliloojat, kes neid aeg-ajalt ignoreeris). Missa C-duur KV 317 muusikaline stiil vastab peapiiskopi poolt eelistatud hübriidvormile: puhkpillide kasutus viitab "pidulikule missale" ning kompositsiooni ajaline kestvus "lühikesele missale". Mozart kirjeldas oma ülesannet seoses selle missa komponeerimisega kirjas Padre Martinile: "Meie kirikumuusika erineb oluliselt Itaalias omast; missa kõigi oma osadega, ka kõige pidulikemal juhtudel, kui peapiiskop sellel osaleb (sh ülestõusmispühadel), ei tohi kesta kauem kui kolmveerand tundi. Sellist laadi kompositsiooni kirjutamiseks läheb vaja erilist oskust, pealegi peab see olema missa koos kõigi pillidega - trompetite, timpanite jm." Niisiis pidi helilooja suutma suurejoonelise ja mahuka tekstiga tseremoonia seada äärmiselt kompaktsesse vormi, mis tal tõepoolest ka õnnestus. Pidulik "Kroonimismissa" solistidele, koorile ja orkestrile kestab isegi alla 45 minuti, kusjuures kompaktsuse huvides astuvad solistid üles enamasti kas kvarteti või duona.
Näib, et Mozart hindas "Kroonimismissat" ise kõrgelt; nimelt oli see üks vähestest teosest, mille ta võttis kaasa 1781. aastal Münchenisse minnes, et lõpetada seal ooper "Idomeneo".

(IX Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23. juuni 2006 kavast)