Peeter Vähi (s 1955) on lõpetanud professor Eino Tambergi kompositsiooniklassi Tallinna konservatooriumis. Õpingute ajal tundis ta suurt huvi väga erinevate muusikavaldkondade vastu (orientaalne ja elektrooniline muusika, J. S. Bachi ja teiste barokiajastu heliloojate looming, popmuusika). See kõik kajastus tema hilisemas tegevuses, sh ka heliloomingus.
Kõik või enamasti kõik Peeter Vähi teosed põhinevad esteetikal, mis eitab euroopalikku muusikat pärast Bachi poegi (klassitsism, romantism, ekspressionism jne). Tema looming on seotud kas barokkmuusika või idamaise kultuuriga. Ta kasutab tihti vabamaid struktuure kui tema kirjavennad. Laenamised piirduvad sageli ainult pillisfääriga - orientaalsed pillid, klavessiin, Hortus Musicuse instrumendid leiavad enamasti ühendamist sümfooniaorkestri instrumentide või isegi elektroonikaga. Üksikjuhtudel võtab Vähi koos orientaalsete pillidega üle ka ida muusika vormiprintsiibid, näiteks improvisatsioonilisuse. Igal juhul ei vii ta ei barokkmuusika ega ka orientalismi printsiipe läbi täpsel kujul. Kõige rohkem muudab ta struktuuri ja need muudatused ei ole juhuslikud - neid määravad alati Vähi vaimsed ideaalid, (lühend. Mark Raisi artiklist)

(VIII Suure-Jaani Muusikafestival 18.–23. juuni 2005 kavast)