Veel enne jaani on huvilistel võimalik osa saada kahest väga omapärasest muusikasündmusest.
20. juunil kell 20 on Lõhavere linnamäel kontsert "Raua needmine" kus esinevad koos ansambel Metsatöll ja Eesti Rahvusmeeskoor. Tegemist on ainulaadse olukorraga, kus kogu lava ja tehnika on püstitatud muistsele linnamäele.
Lembitu hinge otsimas
Korraldaja Raivo Rätte sõnul võib seda väljakutset võrrelda Leigo järve kontserdiga, kus kogu tehniline ja lavaline produktsioon on ehitatud järvele.
See intrigeeriv idee, et panna Metsatöll koos meeskooriga Lõhavere linnuses Lembitu hinge otsides Veljo Tormist metalli valama, sündis Rätte sõnul inspireerituna eelmise aasta kontserdist, kus sama seltskond ehk siis Rahvusmeeskoor ja Metsatöö esitasid „Raua needmist" Pirita kloostris Maailmaküla festivali raames.
«Arhailised rütmid ja loitsud said uues esituskoosluses uue hingamise. Tänavune kontsert Lõhavere linnamäel on Eestis ainulaadne. Meile on tehtud ka teisi pakkumisi, kuid otsustasime ühe kontserdi kasuks, sest selle projekti puhul on oluline, et esitusi oleks vähe, see tõstab tema väärtust," rääkis Rätte.
Suure-Jaani muusikafestival valiti paljude teiste hulgast just linnamäe atraktiivsuse ja arhailisuse pärast. Rätte sõnul võib see kontsert jääda üldse viimaseks Eestis, sest järgmiseks aastaks on tulnud juba palju kutseid mitmelt Euroopa festivalilt ja isegi Jaapanist.
Rätte tunnistas, et kultuurilisest aspektist on projektil veel üks varjatud mõte - soov tuua akadeemilist rahvast rokkmuusikale lähemale ja vastupidi.
Lava hakatakse Lõhaveres ehitama 18. juunil. Linnamägi mahutab 2000 pealtvaatajat. Lõhavere linnamäe asukoht on Suure-Jaanist 4 kilomeetrit Olustvere poole.
Öösel kell kolm keset sood
Traditsiooniliselt annab sama festivali raames 23. juuni hommikul kell 3 oma iga-aastase Päikesetõusukontserdi eriline
Soo-orkester, kes seekord esitab Edward Griegi helitöid.
Tunniajase kontserdi kuulamiseks püstijalu või omal valikul kaasa võetud istmel, tuleb inimestel kontserdipaika kõmpida vähemalt kilomeeter maad helilooja Mart Saare Hüpassaare majamuuseumist mööda kitsast laudteed ja seda
hanereas, kus teisest inimesest mööda minna on võimatu, sest ümberringi on ju soo.
"Valida tuleb sobiv riietus ja jalanõud, kaasa võtta taskulamp ja midagi istumise alla. Soe tee kulub kindlasti ära," räägib muusikafestivali Suure-Jaani poolne peakorraldaja Maret Aaboja.
Sookontserdi võlu on muusika ja looduse seoste, harmoonia, kokkukuuluvuse tajumises ning tõdemuses, et inimene on looduse osa, mitte vastupidi. Pimedusest valguse poole, vastu päikesetõusule, mis eriti soos on võrratu kogemus.
Hüpassaare kontsert toimub
viiendat aastat ja on omamoodi ekstreemkontsert.
«Esimesel aastal, kui me seda tegime, sadas öö otsa ja me mõtlesime, et püstihullud peavad need inimesed olema, kes tulevad vihmasajuga öösel kell kolm rabasaarele, kus tuleb poolteist kilomeetrit veel minna mööda laudteed, läbi metsa jalgsi kontsertpaigani. Mõtlesime, et kui tuleb 50 või 100 inimest, siis on hästi. Tuli aga 300 ja nüüd on see arv juba üle tuhande," rääkis Aaboja.
Päikesetõusukontserdile on vaja kohale saabuda poolteist kuni kaks tundi varem, et jõuda muuseumi juurest soosaarele rahulikult ja nautides, nii ei teki trügimist. Kontsert ise kestab tund aega — mingeid istmeid ega astmeid ei ole, kõik käib looduslikult. Soo-orkestris on 12-14 mängijat, selle on kokku pannud Maano Männi ja Aare Tammesalu, vahetekste loeb Henrik Relve.
Tagasi
