18. juuni kell 16
Heliloojate Kappide Majamuuseum
FESTIVALI AVAKONTSERT

Neeme Ots (trompet), Jaan Ots (trompet, klaver) ja Aavo Ots (trompet)
Klaveril Meeli Ots
Kontsert on pühendatud Julius Vaksile

Franz Schubert (1797-1828) Ave Maria
                                                  Jaan Ots (trompet)

Jan Chrysostomus Neruda (1705-1763) Trompeti kontsert Es-duur
                                                                                Allegro
                                                                                Largo
                                                                                Vivace
                                                                                          Neeme Ots (trompet)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Sonaat C-duur KV 330,1 osa
                                                                                                     Jaan Ots (klaver)

Maurice Ravel (1875-1937) "Pala habaneera vormis"
                                                                      Neeme Ots (trompet)

Mart Saar(1882-1963) "Tuuletuba"
                                                   Jaan Ots (klaver)

György Beiger "Carmeni variatsioonid"
                                                   Jaan Ots (trompet)

Jean-Baptiste Arban (1825-1889) "Veneetsia karneval"
                                                                       Neeme Ots (trompet)

Scott Joplin (1868-1917) (seade: Uwe Heger)
Easy Winners
Dickiev's Rag
The Strenuous Life

George Gershwin (1898-1937)
Popurrii lauludest "The Man I Love", "I got Rhythm", "Summertime" "lt's wonderful', "I got Plenty 0' Nuttin", "Rhapsody in Blue" (seade: Dennis Armitage)
                                                                                                     Neeme, Jaan ja Aavo Ots


Julius Vaks sündis 16. oktoobril 1893. aastal Tartus. 1917 lõpetas ta trompeti ja korneti erialal Peterburi konservatooriumi. Autasuks määrati talle kui eeskujulikule ja andekale õpilasele Schuberti-nimeline preemia - hõbedane trompet. 1917-1924 mängis ta Estonia teatri orkestris. 1919-1924 ja 1929-1943 oli Tallinna Konservatooriumi õppejõud. 1924-1929 oli Viljandi Ugala teatri muusikajuht ja Olustvere põllutöökooli koorijuht. 1937. aastal avaldas puhkpilliõpiku "Puhkpilliorkester". Pärast sõja lõppu teda konservatooriumisse tööle ei võetud. Ta hakkas tööle Suure-Jaani Tarbijate Kooperatiivis. Moodustas kooperatiivi 26-liikmelise puhkpilliorkestri, organiseeris veel meeskoori, juhatas Ilmatari segakoori ja Lõhavere kutsekooli naiskoori. Julius Vaks suri 27. jaanuaril 1952. aastal. Ta on maetud Suure-Jaani kalmistule.




18. juuni kell 20.00
Lõhavere linnus
TAARA, AVITA!

Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Ants Soots
Kaastegev Mikk Sarv

Artur Kapp (1878-1952) Palumine (A. Reinvald)

Veljo Tormis (1930) Maarjamaa ballaad (J. Kaplinski)

Urmas Sisask (1960) "Itk Isale". Loits (U. Masing)
                                        Margus Vaht (trumm)

Eduard Tubin (1905-1982) "Külvipalve" ("Kanteletar")
                                                   Solist Rein Rajamägi

Veljo Tormis "Sampo tagumine" ("Kalevala", tõlkinud A. Annist, R. Mirov)
                                         Margus Vaht (palktrummid), Indrek Umberg (alasi)

Ansambel Improloo "Taara, avita!"
                                         Ansambel Improloo:
                                         Rene Keldo, Aare Kruusimäe, Kristjan Laasimer, Priit Lehto

Veljo Tormis "Incantatio maris aestuosi" (Tormise mere loits)
                                                   ("Kalevala", versio latina T. Pekkanen)

Veljo Tormis "Pikse litaania" (A. Kaalep rahvaluule ainetel)
                                        Urmas Põldma (tenor), Mareks Lobe (bariton), Margus Vaht (trumm)

Tarmo Lepik (1946-2001) "Tulelaul" (Kolm Betti Alveri luuletust)

Konstantin Türnpu (1865-1927) "Mull' lapsepõlves rääkis" (C. R. Jakobson)




19 . juuni kell 11
Suure-Jaani kirik
KONTSERT-JUMALATEENISTUS

Maano Männi (viiul)
Aare Tammesalu (tšello)
Andres Uibo (orel)

Suure-Jaani suurmeestele pühendatud kontsert-jumalateenistusel tuleb muude teoste seas maailmaesiettekandele Andres Uibo teos "Bach peeglis" tšellole ja orelile. Teose esiettekanne on pühendatud Artur Kapile ja hiljuti manalasse vajunud Suure-Jaani linnapeale, Arturi suurele sõbrale, Rein Valdmaale.




19. juuni kell 13
kohvik Arturi Juures
LÕUNATUND HELILOOJA PEETER VÄHIGA
Müstiline ühinemine

Peeter Vähi (s 1955) "Tema Kõrgeausus Salvador D'le"
                              "Digitaalne armastus"
                               "Müstiline ühinemine"

Esitavad Harry Traksmann (viiul), Neeme Punder (flööt), Ain Varts (kitarr)




19. juuni kell 17
Artur Kapi Ühingu maja
JAANUS SIIMU FOTONÄITUSE AVAMINE

Mängib Tobiase-nimeline keelpillikvartett Maano Männi (viiul)
Kristjan Hallik (viiul)
Toomas Nestor (vioola)
Aare Tammesalu (tšello)

Robert Jürjendal (1966) Manitseja (2004, esiettekanne)

Aleksander Borodin (1833 -1887) Keelpillikvartett nr 2 D-duur
                                                            Allegro moderato
                                                             Allegro
                                                             Andante. Notturno
                                                             Finale Andante. Vivace




19. juuni kell 22
Suure-Jaani õigeusu kirik
TUHAT AASTAT VENE KlRIKULAULU

Peterburi mungakloostri koor Optina Pustõn
Viktor Kaprov, Aleksandr Semjonov, Mihhail Kruglov,
Dmitri Popov, Andrei Ivanuškin, Igor Voznõi
Kunstiline juht Aleksandr Semjonov

Vanavene kirikulaul

Достойно эсть / Aksion estin os alifos...
15. saj Bütsantsi viis
Solist Dmitri Popov (kontratenor)

Херувимская песнь / Keerubilaul
Vana-Bulgaaria viis, seade: munk Siluan (1993)

Воспойте, людие / Laulge, inimesed.... Jumalaema Uinumise püha stihiira Znamennõi viis, vanavene monoodiline laul

Тебе, одеющагося светом / Sind, kes Sa ennast valgusega ehid kui riidega: Suure reede stihiira. Bulgaaria viis (Supralski kloostri käsikiri, 17. sajand)

Возбранной Воеводе / Sulle, Sõjaülemale: Jumalaema Rõõmukuulutamise püha kondak. Znamennõi viis, (17. sajandist käsikiri, dešifreerinud J. Polotskaja)

Свете тихий / Oh Jeesus Kristus
Znamennõi viis (17. saj käsikiri, dešifreerinud J. Smirnova)

Совет Превечный / Jumalaema Rõõmukuulutamise püha stihiira, 6. viis
(Kirilli-Belotserski kloostri käsikiri, 17. saj, seade J. Smirnova)

Милость мира / Rahu armu, kiituse ohvrit... Vana kreeka viis (Kirilli-Belotserski kloostri käsikiri (1758), seadnud. J. Smirnova )

Достойно есть / On kohus... Kiievi viis (Kirilli-Belotserski kloostri käsikiri, 18. saj, seadnud I. Jefimova)/


Vene kirikulaulu klassikaline periood

Херувимская песнь / Keerubite laul
Dmitri Bortnjanski (1751-1825), seade J. Azejev

Апостоли от конец совокупльшеся зде /Jumalaema Uinumise püha valgustuslaul. Kiievi koopakloostri viis; seadnud A. Voitenko (1884)

Всех скорбящих Радосте / Kõikide kurbade rõõm
Bulgaaria viis; seadnud M. Popov-Platonov

Ныне отпущаеши / Issand, nüüd lased oma sulasel rahus ära minna
Aleksandr Gretšaninov (1864-1956) Õhtuteenistuse laul

Слава в Вышних Богу / Au olgu Jumalale kõrges... Kiievi viis.
Sergei Rahmaninov (1873-1943); meeskoorile seadnud A. Semjonov.
Õhtuteenistuse laul.

Богородице Дево, радуйся / Jumalaema Neitsi, rõõmusta...
Potšajevi kloostri viis

Да возрадуется душа твоя о Господе / Minu hing on rõõmus Issanda sees
Piiskopi riietamise laul piiskopiteenistusel. Sergei Trubatšov (1919-1995)

Iidsetest aegadest alates on kloostrid Venemaal olnud vaimuliku elu keskuse kõrval ka kultuuriarengu kantsid. Seal tekkis ja arenes kroonika traditsioon, raamatute ja ikoonimaalimise kunst. Kirikulaulmine oli rohkem kui seitsme sajandi vältel ainsaks professionaalse muusika valdkonnaks Venemaal, mille kõrghetk saabus 17. sajandil. Iga kloostri kultuuritraditsioonid ja kordumatu vaimulik ilme peegeldusid viiside eripäras. Kiievi-Petšerski, Troitse-Sergij, Valamo, Solovetski, Kirillo-Belozerski kloostrite, Optina ja Zosima Pustõni iidsed viisid on olnud inspiratsiooniallikaks paljudele vene heliloojatele. Kaluuga lähedal asuvat mungakloostrit Optina pustõn teatakse juba 15. sajandist.

Mungakloostri koor Optina Pustõn on asutatud kloostriülema, munkpreester Rostislavi õnnistusel 1996. aastal. 6-9 lauljast koosnev koor on moodustatud Peterburi konservatooriumi vilistlastest, koosseisu kuulub ka kaks kontratenorit ja basso-profundot.
Osaletakse kloostri Peterburi linnakiriku jumalateenistustel, käsutades sinodi (kristlik kirikukogu) ühehäälsete lauluraamatute täisringi. Koostöös teadlastega dešifreeritakse vanu käsikirju, täiendades sellega liturgilist repertuaari. Lisaks kirikumuusikale on repertuaaris vene koorimuusika tippteosed ja rahvalaulu seaded. 2002. aastal esines koor suure eduga Moskva Ülestõusmispüha festivalil. Kontserditurneed on viinud koori mitmesse Euroopa riiki. Itaalias esinesid nad koos Itaalia kammerorkestriga I Solisti Veneti, kellega koostöös valmis Pietro Mascagni missa "Di Gloria" plaadisalvestus. Kooril on ühtekokku andnud välja 5 CDd.
Kunstiline juht Aleksandr Semjonov (1975) on lõpetanud Peterburi konservatooriumis koorijuhtimise ja sümfooniaorkestri dirigeerimise eriala. Sügav huvi vene õigeusu kiriku varajase liturgilise muusika vastu ajendaski teda oma koori looma.




20 juuni kell 13
Kohvik Arturi Juures
LÕUNATUND JÜRI LEITENIGA

Jüri Leiten (trompetid)
Lea Leiten (klaver)




20 juunil kell 21
Suure-Jaani kirik
TANTSU LITAANIA

Ines Maidre (orel)
Kaie Kõrb (tants)
Koreograafia Anu Ruusmaa

Robertsbridge Codex (u 1330) Estampie

Bemhard Schmidi tabulatuuriraamat (1577) Passomezzo ja saltarello

Dietrich Buxtehude (1637-1707) Passacaglia in D
                                                            (tantsib Kaie Kõrb)

Johann Kaspar Kerll (1627-1693) Passacaglia in D

Johann C. F. Fischer (1670-1746) Chaconne in F

Pierre Cochereau (1924-1987) Kolm osa Prantsuse süidist rahvalaulude teemal
                    Gigue: Compagnons de la Marjolaine
                                        (tantsib Kaie Kõrb)
                    Musette: Nõus nlrons pius au bois
                    Menuet: Vla Ibon vent

Guy Bovet (1942) Salamanca
Hamburgi "Surmatants"

Jehan Alain (1911-1940) Kaks tantsu Agni Yavishtale (india tulejumal)
                                                  1. Allegro
                                                  2. Pas vi te
                                                            (tantsib Kaie Kõrb)
                                         Litanies/ Litaania

Peter Planyavsky (1947) Toccata alla Rumba
                                                  (tantsib Kaie Kõrb)

Tantsurütmide traditsioon orelimuusikas on igivana ja ulatub keskaegsetest estampiedest 20. sajandi fantaasiatantsudeni. Ajaloost on teateid tantsu kasutamise kohta kiriklikus kontekstis, kuid tänapäeval satub tants kirikuruumi haruharva. Maidre-Kõrbi litaania ühendab tavaliselt oreli soolorepertuaarina kõlavaid tantsuvorme tõelise tantsuga ja toob need publiku ette visualiseeritud kujul.




21. juuni kell 13
Kohvik Arturi Juures
LÕUNATUND OLEV AINOMÄEGA
OBOE, SEE ON NII LIHTNE

Klaveril / klavessiinil Lembit Orgse

Oboe ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Tema eelkäijatel musitseeriti juba vanas Egiptuses, Roomas ja Kreekas. Kontserdil näete pille keskajast tänapäevani ja kuulete ka muusikat, mis on nendele instrumentidele kirjutatud.




21. juuni kell 22
Suure-Jaani kirik
ÕHTUMISSA

Vox Clamantis, kunstiline juht Jaan-Eik Tulve
Andres Uibo (orel)
Jüri Leiten (trompet)

Tommaso Albinoni (1671-1750) Sonaat trompetile ja orelile
                                                            Allegro
                                                             Largo
                                                             Allegro

Andres Uibo (1956) "Ja ma nägin..." /"Then I saw..." (Ilm 21:1)
 "Uus Jeruusalemm" / "New Jerusalem" (llm:21 10)

Arvo Pärt (1935) "Annum per annum"
                                         Introduction. Kyrie. Gloria. Sanctus. Agnus Del. Coda.

Henry Purcell (1659-1695) Süit trompetile ja orelile D-duur
                                                  Trumpet Tune
                                                  Air
                                                  Gavottie
                                                  Trumpet
                                                  Voluntary




22. juuni kell 13
Kohvik Arturi Juures
LÕUNATUND MATI LUKIGA

Klaveril Signe Hiis

Johann Matthias Sperger (1750-1812)
Sonaat D-duur kontrabassile ja klaverile (T40)

Giovanni Bottesini (1821-1889)
Romanza Patetica (Elegia nr 3 e-moll)

Ludvig Juht (1894-1957)
"Souvenir"

Kaljo Raid (1921-2005)
Kontsertpala kontrabassile ja klaverile

Luciano Berio (1925-2003)
PCY soolokontrabassile

Edward Elgar (1857-1934)
Chanson de Nuitop 15 nr 1




22. juuni kell 17
Jahimaja rõdu

Mati Palm (bass)
Aare-Paul Lattik (harmoonium)

Cesar Franck (1822-1890) Offertorium

Jean Paul Martini (1741-1816) "Armurõõm"

Vincenzo Bellini (1801-1835) "Dolente immagine"/ "Valus mälestus"
                                              "Vaga luna" / "Kaunis kuu"
                                                                      Esitab Mati Palm

Cesar Franck "Väike ofertoorium"
                        Kaks versetti
                                       Esitab Aare-Paul Lattik

Edvard Grieg "Eros"

E. Torelli Serenaad
                     Esitab Mati Palm

Georges Bizet (1838-1875) "Türgi rondo"
                                                   Esitab Aare-Paul Lattik

Iiri rahvaviis, B. Britteni seades "Sally aias"

Rootsi rahvalaul "Imeilus Värmland"
                                        Esitab Mati Palm

Georges Bizet Serenaad
                       Caprice
                               Esitab Aare-Paul Lattik

Oskar Merikanto (1868-1924) "Pulmamajas"

Edgar Arro (1911-1978) Juhani laul operetist "Tuled kodusadamas"

Eesti Rahvalaul C. Kreegi seades "Tule koju"
                                                            Esitab Mati Palm




22. juuni kell 22
Suure-Jaani kirik
ÕHTUMEELEOLUD

Sven Grünberg. Muusikat akustilisele ansamblile
Sven Grünberg (klahvpillid)
Lilian Langsepp (harfid, cheng), Vambola Krigul (löökpillid)
Toonmeister-Veiko Sepp

Läbi ajaloo on meie kultuuriruumi tipud hoidnud ikka kätt elu pulsil ja olnud novaatoriteks, jälginud hoolega, kuhu vaja liikuda, millised on ajastu fenomenid. Millised võiksid siis olla tänapäeva fenomenid? Jah, ega neid polegi nii väga raske tabada, sest, kunagi varem pole olnud võimalik, et näiteks istudes kõdus, mugavalt diivanil, võid kuulata (näit CD-lt) hiina, siberi samaanide, korea, aafrika rahvaste või kelle iganes muusikat. Sellist olukorda pole lihtsalt varem ajaloos olnud. See annab loojatele täiesti uue võimaluse eri kultuuride sünteesiks, teistsuguse mõtlemisvõimaluse. kunagi varem pole olnud elektroonikat, mis võimaldab senisest erinevaid heli keskkon- di. Elektroonika toimib tihti erinevalt ka psüühikale. Peale muusikaliste helide ja mürade on võimalikud ka kunstlikult eri ruumi suuruste tekitamised, (näiteks võib tegelikult väikses ruumis mängivale viiulihelile lisada suure katedraali kaja) Midagi sellist pole olnud varem võimalik teha. Muidugi võib mõtiskleda, kas seda kõike on vaja, ja iseasi, kas see meeldibki, kuid pole tark neist võimalustest ka päris mööda vaadata. Algaval kontserdil proovin neid ja teisi mõtteid Teieni tuua oma rohkem või vähem eelvormitud loomingu abil. Laval on nii vanad kui uued, nii naturaal- kui elektroonilised pillid, nii iidsed kui ka moodsad lahendused. Laske endil osa saada õhtustest mõtisklustest, olge mõnusad!




23. juuni kell 03
Hüpassaare
PÄIKESETÕUSUKONTSERT SOOMAAL

Soo-orkester koosseisus:
Maano Männi (viiul), Piret Pilliroog (viiul), Kristjan Hallik (viiul), Terje Raidmets (viiul),
Toomas Nestor (vioola), Arne Pilliroog (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Andreas Lend
(tšello), Mati Lukk (kontrabass)
Solistid Jassi Zahharov (bariton), Neeme Punder (flööt)
Kontserti viib läbi Jüri Aarma

Edvard Grieg (1843-1907) Süit "Holbergi aegadest" op 40
Praeludium - Sarabande - Gavotte - Air - Rigaudon

Samuel Barber (1910-1981) Adagio

Giuseppe Verdi (1813-1901) Aaria ooperist "Rigoletto"*

Kent Kennuan (1913-2004) "Öine monoloog"

Andrew Lloyd Webber (1948) Laul muusikalist "Ooperifantoom"*

George Gershwin (1898-1937) Porgy laul ooperist "Porgy ja Bess"*

Edvard Grieg Hommikumeeleolu süidist "Peer Gynt"

*Laulude seaded solistile ja keelpillikvartetile on teinud Kerstin Tomson

"Teie ärge põlake sood - Soo on austamist väärt isik. Vanasti olid sood meie rahvale abiks ja päästjaks vaenlaste tagakiusamise puhul. Suurte sõdade ajal oli soo ainuke varjupaik meie rahvale, kus metsikute rüüstavate sõdalaste vastu kaitset leiti.
... Soo on iseloomuga maastik. Ei lase ta igaühte ligi; nagu kõrk naisterahvas ootab ta julgeid ja armastajaid..
...Ärge jätke silmi taskusse, kui soo-maakohast mööda lähete. Meie kodumaal on neid palju... Rahulises suuruses laotab ta ennast, oma tõsiduse raskuses lookas, allapoole, kaugele üle silmapiiri."

                                                                                (Kätked Juhan Luiga kirjutisest "Soo Vaim")

Ehkki Juhan Luigast (1873-1927) veel kümmekond aastat tagasi õieti midagi teada ei tohtinud ega eriti teatudki, ei vaja see nimi täna enam tutvustamist. Küsides, kes oli Juhan Luiga, ütleb Hando Runnel, seda eesti vaimumaailma töökat ja mõtlevat hiiglast "piiritleda" püüdes: "Ta oli närviarst, poliitik, filosoof, psühholoog, ajaloouurija, kunstiarvustaja, kirjanik, ajakirjanik ja esteet."
Juhan Luiga sündis 31. märtsil 1873. aastal. Tartumaal Ropka vallas taluperemehe pojana. Hariduse omandas Tartu kroonugümnaasiumis ja Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Töötas aastatel 1899-1908 Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku assistendina. 1904. aastal omandas ta dr. med kraadi väitekirjaga "Vaimuhaigete hooldamine Baltimaadel", milles isiklikult korjatud statistilise materjali põhjal tegi esmakordselt kindlaks vaimuhaiguste esinemise laadi eestlaste hulgas. Võttis osa Vabadussõjast ja oli I Riigikogu liige. 1921. aastal oli ta arstide kutseorganisatsiooni loojaid ja Eesti Tervishoiu Muuseumi asutajaid. Huvitus Eesti vanemast ajaloost ja 1924. aastal ilmus temalt raamat "Eesti vabadusvõitlus 1343-1345". Kirjutanud hulgaliselt meditsiinilisi artikleid ja publitsistikat. 1934. ja 1935. aastal anti välja publitsistikakogumikud "Päevamured" ja "Poliitilised päevamured". 1995. aastal ilmusid kogumikud "Hingejõu ilmed" ning "Mäss ja meelehaigus". Juhan Luiga suri 19. oktoobril 1927. aastal Tallinnas ja on maetud Tartusse.




23. juuni kell 13
Suure-Jaani kirik
"HÜÜDJA HÄÄL KÕRBES"

Laulud Ristija Johannese sündimise päevaks

Ansambel RONDELLUS
Maria Staak (laul, rataslüüra)
Kristi Saar (laul, fiidel)
Maria Valdmaa (laul)
Indrek Laos (laul)
Robert Staak (lauto, trumm)

Kommentaarid Jüri Kuuskemaalt

Jõul ja jaan on ühe koha peal," ütleb Avinurme rahvatarkus. Ei ole juhuslik, et nii nagu aasta lühim päev on Kristuse sünnipäev, nii on pikim päev Ristija Johannese sünnipäev. Kristuse eelkäija, Ristija Johannes, kuulub tähtsaimate kristlike pühakute hulka.
Keskaja kujutavas kunstis ja muusikas on tema lugu ohtralt kajastamist leidnud. Temale pühendatud hümni "Ut queant laxis" ridade esimesed silbid (ut, re, mi, fa, sol, la) võttis Guido Arezzost (u. 992-1050?) oma solmisatsioonisüsteemis astmete nimedeks ja need on kasutusel tänaseni.

Ut queant laxis - gregoriaani hümn, Guido Arezzost (u 992 - u 1050)

Et su sulased võiksid lauldes ülistada
su imetegusid vallandatud keelil,
puhasta patust rüvetatud huuled,
Püha Johannes

Kõrgelt taevast tulnud käskjalg
Su isale suuri asju, mis saavad sündima,
nime ja milline saab olema su elu,
täpselt ilmutas.

Tema aga, kuna kahtles taeva tõotuses,
kaotas kõnevõime.
Ent sina oma sündimisega tõid tagasi
kaotatud hääle.

Varjatult emakojas asudes
tundsid sa ära Kuninga, kes viibis oma kambris:
Seepeale vanemad poja tulevastest tegudest
saladusi avaldasid.

Au olgu Isale ja sündinud Pojale
ja Sulle, väe poolest mõlemaga võrdsele,
Vaim igavene, üks Jumal läbi
kõigi ajastute.

Joanne Jelisabeth gravida visitatur - motett 13 saj Prantsusmaalt

Johannest kandvat Eliisabetti külastas neitsi Maarja ja tervitas.
Maarja tervitus last ema kõhus üliväga rõõmustas.
Ema rõõmustab poeg Johannese pärast.

Sancto Giovanni Baptista - lauda 13. saj Itaaliast

Püha Ristija Johannes on inimestele eeskujuks,
temast kiirgab jumalikku armastust.
Sinu sündi kuulutasid ette prohvetid, peaingel Gaabriel, kes on trööstija.
Johannese kohta öeldi esimesena, et ta on õnnistatud;
Jumalik armastus lõõmab temas.

Ut queant laxis - motett 14. saj Prantsusmaalt

Alleluia. Ne timeas Zacharias - gregoriaani koraal

Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud
ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja,
ja sa paned talle nimeks Johannes.
                                                   (Luuka 1.13)

Letamini in Domino - gregoriaani koraal

Õiged, rõõmustage ja ilutsege Issandas!
Kõik siirameelsed, hakake hõiskama!
Õnnis on, kelle patt on andeks antud,
kelle eksimus on kinni käetud.
Kõik siirameelsed...
                                                   (Psalm 32)

Ne timeas Zacharia - gregoriaani koraal

Helisabeth Zachariae - Las Huelgase käsikiri 13. saj Hispaaniast

Eliisabet Sakariasele
suure mehe sellel päeval
auliselt sünnitas.
Kui õnnis laps on sündinud
päästja kuulutaja
meile antud lihakssaanud
sõna hääl ja kandja!

Ut queant laxis - Guillaume Dufay (u 1400-1474)

Benedicamus. Hic est enim precursor - Las Huelgase käsikiri 13. saj Hispaaniast

Kiitkem Issandat,
see on ju eelkäija, suur Ristija Johannes,
kes kõrbes valmistas teed Issandale, ristides Jordanis.
Jumalale ütelgem,
sel päeval on Eliisabetile sündinud Püha Johannes,
kes täis Püha Vaimu suuri asju ennustas.
Hei! nüüd lapsed ütelge:
Au olgu Jumalale!

Ut queant laxis- Gilles Binchois (u 1400-1460)

San Giovanni ai monde nato - lauda 13 saj Itaaliast
Püha Johannes on sündinud maailma:
kõik inimesed nüüd kiitku hardalt Jumalat!
Oma suures halastuses saatis Jumal Gaabrieli
Sakariasele teatama, et talle sünnib poeg.




23. juuni kell 19
Suure-Jaani kirik
TAEVAMEHAANIKA

Urmas Sisaski autoriõhtu

Viljandi Linnakapell koosseisus:
Neeme Punder (flöödid), Siiri Kärt (viiul), Helena Valpeteris (viiul),
Margus Kubo (mandoliin, kitarr, kontrabass), Piret Villem (klavessiin, klaver),
Anti Einpaul (fagott, plokkflööt, psalteerium), Arno Anton (tromboon, plokkflööt),
Nele Aunap (ksülofon, kellamäng, trummid)
Kunstiline juht Neeme Punder

I Tähistaeva tsükkel "Lõunataevas" op 52 (1994-1995) 1. Suur Magalhaesi pilv
2. Väike Magalhaesi pilv
3. Söekott
4. Juveelikarp
5. Lõunakolmnurk

II Tähistaeva tsükkel "Kassiopeia" op 55
6. Suur Peni - Orjalaul (1975)
7. Kassiopeia (1975)
8. Orion (1975)

III Tähistaeva tsükkel lastele "Jõulutäht Kapella' op 56 (1995)
9. Kapella Rahutäht
10. Kapella Särav täht
11. Kapella Hiilgav täht
12. Kapella Jõulutäht
13. Kapella Loojumatu täht
14. Kapella Kaksiktäht
15. Kapella Veomehe täht

IV 7 muusikalist momenti "Plejaadid" op 11 (1989)
16. Plejaad nr 1
17. Plejaad nr 2
18. Plejaad nr 3
19. Plejaad nr 4
20. Plejaad nr 4
21. Plejaad nr 5
22. Plejaad nr 6
23. Plejaad nr 7