![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
Avaleht | Ühingust | Artur Kapp | Üritused | Muu tegevus | Lingid | Ajalugu | Külalisele | ![]() |
|
Suure-Jaani Muusikafestival | Artur Kapi muusikapäevad | ||||
IX Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23. juuni 2006 | ||||
Avaleht > Üritused > Suure-Jaani Muusikafestival > IX Suure-Jaani Muusikafestival 2006 > Kava | ||||
|
17.
juuni kell 15 Kappide Majamuuseum AVAKONTSERT Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia ooperistuudio üliõpilased Maarja Kukk Aleksei Vorontsov Kati Jaanimäe Greete Kivisild Karoliina Kriis Albina Parõševa Aare Kodasma Arete Teemets Maria Veretenina Yin Jie Sergei Grinkov Tui Hirv Kersti Nahkur Eve Neumann Klaveril ENE RINDESALU Kontserti juhib professor MATI PALM WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)
17. juuni kell 20 Suure-Jaani laululava EESTI PIIRIVALVEORKESTER Dirigent ARVI MIIDO Solist MATI PALM (bass)
18. juunil kell 13 Kohvik "Arturi Juures" Lõunatund IN MEMORIAM JOHANNES JÜRISSON Meenutab Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia õppejõud TIIA JÄRG Johannes Jürisson (5. juuni 1922 - 30. detsember 2005)
• Teejuht muusika juurde, eeskõndija eesti kultuuriloo radadel, eriti teedel, mis viisid Hüpassaarde. • Särav lektor ja nõudlik õpetaja mitmele põlvkonnale Tallinna (G. Otsa nim) Muusikakoolis 1954-1965, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1965-1989, Tallinna Kultuuriülikoolis 1960-1980, Viljandi Kultuuri-kolledžis 1991-1995, õpetajate suvekursustel. • Rahvavalgustaja, kelle vankumatu usk Eestisse ja entusiasm eesti muusika propageerimisel, ajal, mil rahvuslikust kultuurist väga vähe kõneldi, veel vähem kirjutati, osutus vaimseks vastupanuks võimule ja leidis kuulajates erksat vastuvõttu. • Kättesaadava emakeelse muusikalise kirjavara peaaegu täielik puudumine J. Jürissoni pedagoogilise töö alguses tähendas, et iga tema loengul öeldud sõna kujundas hoiakuid kuulajais aastateks: sajad ta õpilased laiali mööda Eestimaad, külvamas hoolimist muusikasse, varustatud temalt saaduga. • Ta kirjutas ja koostas raamatuid, uurimuslikke artikleid lääne ja eesti muusika klassikast ajal, mil trükitud ja salvestatud kujul see paljuski veel puudus - neid üle lugedes mõelgem nende valmimise aastatele ja ühiskondlikele tingimustele. Johannes Jürisson, isamaa minevikuasjade teadja ja oleviku eest hoolitseja, nägi kultuuri arengu pidevuses. Ta õpetas hoolima oma maast, loodusest, vaimuvarast. Aatemees.
18. juunil kell 17 Artur Kapi Ühingu maja Jaanus Siimu fotonäituse "SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 2005" avamine
Jaanus Siim (1967) on üles kasvanud ja koolihariduse saanud Suure-Jaanis. Pärast nõukogude armeeteenistust omandas ta meistrite käe all töötades raadiotehniku, eletroonikaseadmete remontija ja sidetehniku elukutse. 2000. aasta alguses, kui loodi Suure-Jaani piirkonna kolme omavalitsuse ajaleht Leole, tegutses ta selle juures toimetaja abi ja fotograafina.
"Võrdselt tehnikahuviga unistasin lapsest saadik kõige kauni nähtu talletamisest paberile. Olen proovinud nii joonistamist kui maalimist. Esimese foto tegin vist kaheksa-aastaselt. Kindlasti olid esimesed fotografeerimised ajendatud just tehnikahuvist ja foto kui talletus- ning väljendusvahendi avastamine tuli tasapisi hiljem. Täna olen ma kindel, et fotoga suudan peatada aega - olgugi, et vaid murdosa sekundist." Jaanus Siim
18. juuni kell 21 Suure-Jaani õigeusu kirik EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR Dirigent MIKK ÜLEOJA MART SAAR (1882-1963) "Mets kohiseb" (1907, tekst A. Haava) "Kasehaldjate laul" (J. Oro muinasjutunäidendile "Kadunud printsess") "Luule, see ei tule tuulest" (1934, tekst A. Haava) "Põhjavaim" (1910, tekst M. Heiberg) "Allik" (1913, tekst K. E. Sööt) "Seitse sammeldanud sängi" (1919, tekst "Kalevipoeg") "Metsalaul" (1934, tekst "Kanteletar") "Kõver kuuseke" (1931, tekst E. Vöhrmann) "Noore veljo, veeritäge" (1930, tekst rahvaluulest) "Karjase kaebus" (1917, rahvaviis, tekst rahvaluulest) "Sü om leelo limast tuudu" (1932, tekst rahvaluulest) "Tere kuusi, tere, petäj" (1924, tekst rahvaluulest) PEETER SÜDA (1883-1920) "Linakatkuja" (tekst rahvaluulest) MART SAAR (1882-1963) "Latsõ hällütamise laul" (1933, tekst rahvaluulest) "Vihmakõne, vellekõne" (rahvaviis, tekst rahvaluulest) "Miks sa nutad, tammekene?" (tekst rahvaluulest) 19. juuni kell 13 kohvik "Arturi Juures" Lõunatund pärimusmuusikaga Vestlevad ja musitseerivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ELO KALDA, CÄTLIN JAAGO, MEELIKA HAINSOO Laulame-mängime eesti pärimuslikke lugusid. Kuulda saab muusikat torupillil, parmupillil,
erinevatel viledel, kanneldel, viiulil ja hiiukandlel. Sekka ka laule.
19. juuni kell 20 Suure-Jaani laululava ROCK-KONTSERT ANSAMBEL LED-R: INDREK PATTE (laul) JAANUS NÕGISTO (kitarrid) PRIIT KUULBERG (bass) IGOR GARŠNEK (klahvpillid) ANDRUS LILLEPEA (trummid) Esitusele tulevad laulud: Custard Pie In the Evening Dancing Days Four Sticks No Quarter Jaanus ac. guit. Solo The Rain Song Misty Mountain Hop Achilles Last Stand Darlene The Ocean Stairway to Heaven In the Light, Friends Kashmir Thats the Way Black Country Woman Since I've Been Loving You Immigrant Song Houses of the Holy Moby Dick Rock & Roll Heartbreaker Whole Lotta Love 20. juuni kell 13 kohvik Arturi Juures Lõunatund helilooja IGOR GARŠNEKIGA XX SAJANDI INSTRUMENT — SÜNTESAATOR Süntesaatoril võib olla tuhat palet, inimesel veel rohkem. Juttu tuleb sellest,
kuidas elektroonika võib heliloojat abistada, tema ja kuulaja kujutlusvõimet virgutada,
samas ka miraažina ära petta. Tänapäeva maailmas tundub elektroonika olevat
kõikvõimas, ent on's ta seda ka helide vallas? Ees ootab tunnine jalutuskäik
elektronmuusika radadel. Muusika sünnib kohapeal, kuulda saab ka Igor Garšneki
varasemaid salvestisi.
20. juuni kell 21 Suure-Jaani kirik Wolfgang Amadeus Mozart. "KROONIMISMISSA" TALLINNA POISTEKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER Solistid: HELI VESKUS, HELEN LOKUTA, MART MADISTE, RAUNO ELP Dirigent ANDRES MUSTONEN Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) "Kroonimismissa" (Krönungsmesse) KV 317 Kyrie Gloria Kirikusonaat C-duur KV 278 2 viiulile, 2 oboele, 2 trompetile, timpanitele, kontrabassile ja orelile Kirikusonaat C-duur KV 329 2 viiulile, 2 oboele, 2 metsasarvele, 2 trompetile, timpanitele, kontrabassile ja orelile Credo Sanctus Benedictus Agnus Dei 21. juuni kell 13 Kohvik "Arturi Juures" Autoritnnd MARGARITA VOITESEGA Unikaalne hääl, eriline musikaalsus, loomuomane artistlikkus ja sarm
on Margarita Voitese puhul püsinud uskumatult stabiilselt.
Margarita Voites lõpetas 1964. aastal Tallinna konservatooriumi Linda Sauli juures, millele järgnes 5 aastat tööd Tartus Vanemuise teatris. 1969. aastal sai Margarita Voitesest Estonia teatri solist. Ta on laulnud peaaegu kõiki kaalukamaid koloratuursoprani partiisid. 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kontserdilavadel on tema hääl kõlanud tänaseni. 21. juuni kell 18 Suure-Jaani kirik AVE MARIA, GRATIA PLENA Lummav ja imeline läbi aegade MARGARITA VOITES (sopran) AARE-PAUL LATTIK (orel)
21. juuni kell 21 Suure-Jaani õigeusu kirik Ansambel SVETILEN Alena Maksimova Tatjana Vagatšova Ljubov Sagalova Sergei Kondratjev Dmitri Garkavi Roman Holodov Dmitri Lužnikov Koormeister Ljubov Sagalova Kunstiline juht Dmitri Garkavi Direktor Jelena Antipova, assistent Jana Kotlova
22. juuni kell 13 Kohvik "Arturi Juures" Autoritund ANDRES MUSTONENIGA "Minu muusikuelu on pidev avastus. Ükski päev ei sarnane teisega.
Iga päev ma leian muusikas uut, midagi kordumatut ja väärtuslikku.
See on elu muusikas, kunstis ja armastuses. Minu elus ei ole argipäeva ega
pühapäeva. Ma kulgen mööda noote, mööda partituure
ja seda rõõmu ma tahan sellel tunnil teiega jagada." (Andres Mustonen)
22. juuni kell 17 Suure-Jaani jahimaja rõdu JAHIMUUSIKA TOBIASE KEELPILLIKVARTETT: MAANO MÄNNI (viiul) KRISTJAN HALLIK (viiul / vioola) TOOMAS NESTOR (vioola) AARE TAMMESALU (tšello) Solist JÜRI LEITEN
22. juuni kell 21 Suure-Jaani kirik Õhtukontsert ANDRES ja ANDRES Andres Mustonen (viiul) Andres Uibo (orel) Ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel
Ühe ja sama eesnime taga peitub palju rohkem kui lihtsalt kokkulangevus.
Andres Uibot ja Andres Mustoneni seob ühine elu- ja muusikatunnetus,
sarnane mõtlemine ja oskus tabada nähtamatut - peamist kahe erineva
inimese vahelises koostöös ja teineteisemõistmises.
Andres Uibo oreliteos, liturgiline sümfoonia "Then I saw..." pälvis uute oreli-kompositsioonide konkursil 2003. aastal Tallinnas nii esikoha kui ka publikupreemia. Hiljem andis helilooja teosele uue koondpealkirja "Aphocalypsis Symphony" ("Apokalüpsise sümfoonia") ning lisas järgneva kahe kuu jooksul esimesele osale (alapealkirjaga "Ja ma nägin...") veel kolm ("Ja ma kuulsin...", "Ja tema pühib ära kõik pisarad..." ning "Uus Jeruusalemm"). Teos aluseks on Piibli kirjakohad Johannese Ilmutuse raamatu 21. peatükist. 23. juuni kell 03 Hüpassaare rabasaar PÄIKESETÕUSUKONTSERT MOZARTIGA SOO-ORKESTER: Maano Manni (viiul), Terje Raidmets (viiul), Kristjan Hallik (viiul), Kristel Eeroja-Põldoja (viiul). Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), Peeter Klaas (tšello), Imre Eenma (kontrabass), Neeme Punder (flööt), Olev Ainomäe (oboe). Leho Läte (oboe), Tõnis Kuurme (fagott) Solistid: PRIIT VOLMER (bass) JÜRI LEITEN (corno da caccia)
23. juuni kell 14 Suure-Jaani kirik TALLINNA GOSPELKOOR ja solistid Saateansambel: Tõnis Teras (basskitarr), Piret Rips (klahvpillid), Jorma Puusaag (elektrikitarr), Dimitri Nikolajevski (löökpillid) Dirigent Riina Tikenberg, kunstiline juht Piret Rips
Nad olid orjad. Päevade kaupa küürutasid nad lõputute kiviste põldude keskel.
Neid käsutati, piitsutati ja peksti. Elamine tegi neile valu. Kuid hoolimata füüsilistest
ahelatest, millest nad ei suutnud kaua vabaneda, oli nende hing vaba ja seda vabadust ei saanud miski neilt
röövida. Jumal oli nende pääste, kes vabastas südame nähtamatutest ahelatest
ning andis jõudu taluda füüsilisi kannatusi. Nende süda oli rõõmus ja
see vallandus lauludes. Nii sündis gospelmuusika.
Täna, aastasadu hiljem leiame end samuti võitlemas. Me maadleme oma murede, valude, kiusatustega - sageli nähtamatute ahelatega, millel ometi võivad olla nähtavad tagajärjed. See on meie igapäevane heitlus - mõnikord kergem, teinekord raskem, vahel isegi rõõmus ja nauditav. Laulud on kui palved, mis leiavad väljenduse muusikas ning aitavad südamel vabaks saada. Ja süda, mis on vaba, on rõõmus! Nii sündis Tallinna Gospelkoor. Piret Rips
23. juuni kell 19 Suure-Jaani kirik ESTER MÄGI AUTORIÕHTU TOBIASE KEELPILLIKVARTETT: MAANO MÄNNI (viiul), KRISTJAN HALLIK (viiul), TOOMAS NESTOR (vioola), AARE TAMMESALU (tšello) NEEME PUNDER (flööt) JÜRI LEITEN (trompet) MATI PALM (bass) MERLE HILLEP (sopran) PEEP LASSMANN (klaver) ANDRES UIBO (orel) IMRE EENMA (kontrabass)
"Mart Saare osa minu heliloojaks kujunemisel on ääretult suur. Nii nagu ma sinna pooljuhuslikult,
ajutiselt sattusin, oli just tema see, kes oma isiksuse ja õpetamismeetodiga, mis oli küllaltki aeglane
ja põhjalik, mind arendama hakkas. Tema meetodid ja isiksus sobisid mulle hästi ja ma hakkasin
loomingulist tööd armastama. Tema õpetas ja juhtis esmakordselt minu tähelepanu ka
rahvamuusikale ja üldse rahvuslikkusele. Ta rääkis rahvaviiside kogumise ekspeditsioonidest,
millest ta osa oli võtnud, ja ma ise käisin hiljem neljal suvel ekspeditsioonidel ning korjasin viise.
Pärast konservatooriumi lõpetamist 1951. aastal läksin kolmeks aastaks Moskvasse aspirantuuri.
Ma ütleksin nii: põhiõpetus oli ikka Mart Saare juures ja aspirantuur oli viimistlemise aeg,
hariduse ja harituse täiendamine."
(Ajakiri Muusika. Katkend Virve Normeti intervjuust Ester Mägiga)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
Üles
![]() |
|||||||||||||||
Toimetaja |
|
© Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing |