Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing
  Otsing
 
IX Suure-Jaani Muusikafestival 17.–23. juuni 2006  
 
   
17. juuni kell 15
Kappide Majamuuseum

AVAKONTSERT

Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia ooperistuudio üliõpilased

Maarja Kukk
Aleksei Vorontsov
Kati Jaanimäe
Greete Kivisild
Karoliina Kriis
Albina Parõševa
Aare Kodasma
Arete Teemets
Maria Veretenina
Yin Jie
Sergei Grinkov
Tui Hirv
Kersti Nahkur
Eve Neumann

Klaveril ENE RINDESALU
Kontserti juhib professor MATI PALM


WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791)

Duett ja tertsett ooperist "Bastien ja Bastienne"
  Bastien - Aleksei Vorontsov, Bastienne - Karoliina Kriis,
Colas - Aare Kodasma
 
Blondecheni aaria ooperist "Haaremirööv"
  Esitab Maria Veretenina
 
Ilia retsitatiiv ja aaria ning Ilia ja Idamantese duett ooperist "Idomeneo"
  Ilia - Maarja Kukk, Idamantes - Aleksei Vorontsov
 
Serpetta aaria ooperist "Armastuse pärast aednikuneiu"
  Esitab Kati Jaanimäe
 
Marcellina ja Susanna duett ooperist "Figaro pulm"
  Marcellina - Greete Kivisild, Susanna - Karoliina Kriis
 
Krahvinna aaria ooperist "Figaro pulm"
  Esitab Albina Parõševa
 
Zerlina ja Don Giovanni retsitatiiv ja duett ooperist "Don Giovanni"
  Zerlina - Arete Teemets, Don Giovanni - Aare Kodasma
 
Despina aaria ooperist "Cosi fan tutte"
  Esitab Arete Teemets
 
Fiordiligi ja Dorabella retsitatiiv ja duett ooperist "Cosi fan tutte"
  Fiordiligi - Maria Veretenina, Dorabella - Greete Kivisild
 
Tamino aaria ooperist "Võluflööt"
  Esitab Yin Jie
 
Kvintett ooperist "Võluflööt"
  Tamino - Yin Jie, Papageno - Sergei Grinkov, I daam - Tui Hirv,
II daam - Kersti Nahkur, III daam - Eve Neumann
 




17. juuni kell 20
Suure-Jaani laululava
EESTI PIIRIVALVEORKESTER


Dirigent ARVI MIIDO
Solist MATI PALM (bass)

Villem Kapp
(1913-1964)
"Pidulik proloog"
(seade Arvi Miido)
 
Eugen Kapp
(1908-1996)
"Mõõkade tagumine"
balletist "Kalevipoeg"
(seade Arvi Miido)
 
Giuseppe Giordani
(1744-1798)
"Caro mio ben" 
Solist Mati Palm
 
Artur Kapp
(1878-1952)
"Sa oled mu südame suvi"
(seade Arvi Miido, tekst K. E. Sööt)
Solist Mati Palm
 
Villem Kapp "Kui lõpeb suvepäeva viimne vine"
(seade Arvi Miido, tekst J. Sütiste)
Solist Mati Palm
 
  "Intermezzo"
 
Karl August Hermann
(1851-1909)
Polka "Ausser Athem"
(seade Arvi Miido)
 
Augustin Lara
(1900-1970)
"Granada"

 
Ray Bauduc / Bob Haggart "South Rampat Street Parade"
 
Inglise meremeeste laul "Purjus meremees"
(seade Arvi Miido)
 
Lembit Veevo
(1926-2000)
"Juubeliks"
(seade Arvi Miido)
 
Gioacchino Rossini
(1792-1868)
Pasilio aaria ooperist
"Sevilla habemeajaja"

Solist Mati Palm
 
Edgar Arro / Leo Normet
(1911-1978) (1922-1995)
Juhani laul operetist
"Tuled kodusadamas"

(seade Tõnis Kõrvits)
Solist Mati Palm
 
Raimond Valgre
(1913-1949)
"Saaremaa valss"
(seade Heino Asper)
Solist Mati Palm
 
Inglise viis "Meremeeste tants"
 
Klaus-Peter Bruchmann
(1932)
Ariooso

 
Iiri viis "Highland Cathedral"
 




18. juunil kell 13
Kohvik "Arturi Juures"

Lõunatund IN MEMORIAM JOHANNES JÜRISSON
Meenutab Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemia õppejõud TIIA JÄRG

Johannes Jürisson (5. juuni 1922 - 30. detsember 2005)
• Teejuht muusika juurde, eeskõndija eesti kultuuriloo radadel, eriti teedel, mis viisid Hüpassaarde.
• Särav lektor ja nõudlik õpetaja mitmele põlvkonnale Tallinna (G. Otsa nim) Muusikakoolis 1954-1965, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1965-1989, Tallinna Kultuuriülikoolis 1960-1980, Viljandi Kultuuri-kolledžis 1991-1995, õpetajate suvekursustel.
• Rahvavalgustaja, kelle vankumatu usk Eestisse ja entusiasm eesti muusika propageerimisel, ajal, mil rahvuslikust kultuurist väga vähe kõneldi, veel vähem kirjutati, osutus vaimseks vastupanuks võimule ja leidis kuulajates erksat vastuvõttu.
• Kättesaadava emakeelse muusikalise kirjavara peaaegu täielik puudumine J. Jürissoni pedagoogilise töö alguses tähendas, et iga tema loengul öeldud sõna kujundas hoiakuid kuulajais aastateks: sajad ta õpilased laiali mööda Eestimaad, külvamas hoolimist muusikasse, varustatud temalt saaduga.
• Ta kirjutas ja koostas raamatuid, uurimuslikke artikleid lääne ja eesti muusika klassikast ajal, mil trükitud ja salvestatud kujul see paljuski veel puudus - neid üle lugedes mõelgem nende valmimise aastatele ja ühiskondlikele tingimustele.

Johannes Jürisson, isamaa minevikuasjade teadja ja oleviku eest hoolitseja, nägi kultuuri arengu pidevuses. Ta õpetas hoolima oma maast, loodusest, vaimuvarast. Aatemees.


  "Mets mühab ümberringi.
Ma seisatan lagedal ja mõtlen:
küll armas on elu siin Põhja taeva all!"
 
   
    (Maria Heiberg (1905), Mart Saar (1910) - "Põhjavaim") 
 
Tiia Järg




18. juunil kell 17
Artur Kapi Ühingu maja

Jaanus Siimu fotonäituse
"SUURE-JAANI MUUSIKAFESTIVAL 2005" avamine


Jaanus Siim (1967) on üles kasvanud ja koolihariduse saanud Suure-Jaanis. Pärast nõukogude armeeteenistust omandas ta meistrite käe all töötades raadiotehniku, eletroonikaseadmete remontija ja sidetehniku elukutse. 2000. aasta alguses, kui loodi Suure-Jaani piirkonna kolme omavalitsuse ajaleht Leole, tegutses ta selle juures toimetaja abi ja fotograafina.

"Võrdselt tehnikahuviga unistasin lapsest saadik kõige kauni nähtu talletamisest paberile. Olen proovinud nii joonistamist kui maalimist. Esimese foto tegin vist kaheksa-aastaselt. Kindlasti olid esimesed fotografeerimised ajendatud just tehnikahuvist ja foto kui talletus- ning väljendusvahendi avastamine tuli tasapisi hiljem. Täna olen ma kindel, et fotoga suudan peatada aega - olgugi, et vaid murdosa sekundist."

Jaanus Siim




18. juuni kell 21
Suure-Jaani õigeusu kirik
EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR


Dirigent MIKK ÜLEOJA

MART SAAR (1882-1963)

"Mets kohiseb" (1907, tekst A. Haava)
"Kasehaldjate laul" (J. Oro muinasjutunäidendile "Kadunud printsess")
"Luule, see ei tule tuulest" (1934, tekst A. Haava)
"Põhjavaim" (1910, tekst M. Heiberg)
"Allik" (1913, tekst K. E. Sööt)
"Seitse sammeldanud sängi" (1919, tekst "Kalevipoeg")
"Metsalaul" (1934, tekst "Kanteletar")
"Kõver kuuseke" (1931, tekst E. Vöhrmann)
"Noore veljo, veeritäge" (1930, tekst rahvaluulest)
"Karjase kaebus" (1917, rahvaviis, tekst rahvaluulest)
"Sü om leelo limast tuudu" (1932, tekst rahvaluulest)
"Tere kuusi, tere, petäj" (1924, tekst rahvaluulest)

PEETER SÜDA (1883-1920)

"Linakatkuja" (tekst rahvaluulest)

MART SAAR (1882-1963)

"Latsõ hällütamise laul" (1933, tekst rahvaluulest)
"Vihmakõne, vellekõne" (rahvaviis, tekst rahvaluulest)
"Miks sa nutad, tammekene?" (tekst rahvaluulest)




19. juuni kell 13
kohvik "Arturi Juures"
Lõunatund pärimusmuusikaga

Vestlevad ja musitseerivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
õppejõud ELO KALDA, CÄTLIN JAAGO, MEELIKA HAINSOO

Laulame-mängime eesti pärimuslikke lugusid. Kuulda saab muusikat torupillil, parmupillil, erinevatel viledel, kanneldel, viiulil ja hiiukandlel. Sekka ka laule.




19. juuni kell 20
Suure-Jaani laululava

ROCK-KONTSERT
ANSAMBEL LED-R:
INDREK PATTE (laul)
JAANUS NÕGISTO (kitarrid)
PRIIT KUULBERG (bass)
IGOR GARŠNEK (klahvpillid)
ANDRUS LILLEPEA (trummid)

Esitusele tulevad laulud:
Custard Pie
In the Evening
Dancing Days
Four Sticks
No Quarter
Jaanus ac. guit. Solo
The Rain Song
Misty Mountain Hop
Achilles Last Stand
Darlene
The Ocean
Stairway to Heaven
In the Light, Friends
Kashmir
Thats the Way
Black Country Woman
Since I've Been Loving You
Immigrant Song
Houses of the Holy
Moby Dick
Rock & Roll
Heartbreaker
Whole Lotta Love





20. juuni kell 13
kohvik Arturi Juures
Lõunatund helilooja IGOR GARŠNEKIGA

XX SAJANDI INSTRUMENT — SÜNTESAATOR

Süntesaatoril võib olla tuhat palet, inimesel veel rohkem. Juttu tuleb sellest, kuidas elektroonika võib heliloojat abistada, tema ja kuulaja kujutlusvõimet virgutada, samas ka miraažina ära petta. Tänapäeva maailmas tundub elektroonika olevat kõikvõimas, ent on's ta seda ka helide vallas? Ees ootab tunnine jalutuskäik elektronmuusika radadel. Muusika sünnib kohapeal, kuulda saab ka Igor Garšneki varasemaid salvestisi.




20. juuni kell 21
Suure-Jaani kirik

Wolfgang Amadeus Mozart. "KROONIMISMISSA"
TALLINNA POISTEKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER
Solistid: HELI VESKUS, HELEN LOKUTA, MART MADISTE, RAUNO ELP
Dirigent ANDRES MUSTONEN

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
"Kroonimismissa" (Krönungsmesse) KV 317

Kyrie
Gloria

Kirikusonaat C-duur KV 278 2 viiulile, 2 oboele, 2 trompetile,
timpanitele, kontrabassile ja orelile
Kirikusonaat C-duur KV 329 2 viiulile, 2 oboele, 2 metsasarvele,
2 trompetile, timpanitele, kontrabassile ja orelile
Credo
Sanctus
Benedictus
Agnus Dei





21. juuni kell 13
Kohvik "Arturi Juures"
Autoritnnd MARGARITA VOITESEGA


Unikaalne hääl, eriline musikaalsus, loomuomane artistlikkus ja sarm on Margarita Voitese puhul püsinud uskumatult stabiilselt.

Margarita Voites lõpetas 1964. aastal Tallinna konservatooriumi Linda Sauli juures, millele järgnes 5 aastat tööd Tartus Vanemuise teatris. 1969. aastal sai Margarita Voitesest Estonia teatri solist. Ta on laulnud peaaegu kõiki kaalukamaid koloratuursoprani partiisid. 1990. aastal lõpetas Margarita Voites teatritöö, kuid kontserdilavadel on tema hääl kõlanud tänaseni.




21. juuni kell 18
Suure-Jaani kirik
AVE MARIA, GRATIA PLENA

Lummav ja imeline läbi aegade
MARGARITA VOITES (sopran)
AARE-PAUL LATTIK (orel)


Louis Vierne 
(1870-1937) 
"Hümn päikesele" 
kogumikust "Fantaasiapalad" op 51 
 
Giuseppe Giordani 
(1743-1798) 
"Caro mio ben" 
 
 
Luigi Cherubini 
(1760-1842) 
"Ave Maria" 
 
 
Paolo Tosti 
(1846-1916) 
"Palve" 
 
 
César Franck 
(1822-1890) 
"Panis Angelicus" 
 
 
Joseph Haydn 
(1732-1809) 
"Serenaad" 
 
 
Wolfgang Amadeus Mozart 
(1756-1791) 
"Ave Maria" 
 
 
Franz Schubert 
(1797-1828) 
"Ave Maria" 
 
 
Georg Friedrich Händel 
(1685-1759) 
Rinaldo aaria ooperist "Rinaldo" 
 
 
Luigi Luzzi 
(1824-1876) 
"Ave Maria" 
 
 
Prospere Quidi 
(1817-1883) 
"Ave Maria" 
 
 
Paolo Tosti "Ave Maria"




21. juuni kell 21
Suure-Jaani õigeusu kirik
Ansambel SVETILEN

Alena Maksimova
Tatjana Vagatšova
Ljubov Sagalova
Sergei Kondratjev
Dmitri Garkavi
Roman Holodov
Dmitri Lužnikov

Koormeister Ljubov Sagalova
Kunstiline juht Dmitri Garkavi
Direktor Jelena Antipova, assistent Jana Kotlova

"С востока на запад" / "Idast läände"
  Apokalüptiline vaimulik laul, sõnad "Jumalakuulutajast"
    Gusli - Dmitri Garkavi
 
"А мы к вам пришли" / "Me tulime Su juurde"
  Vaimulik laul 
     
"Благослови, душе моя, Господа" / "Kiida, mu hing, Issandat"
  Irmos, kaanon 
     
"Песня про Лазаря" / "Laul Laatsarusest"
  Traditsiooniline vaimulik laul. Rahvalikud sõnad (Belgorodi oblast)  
    Solistid - Ljubov Sagalova, Dmitri Garkavi
Rataslüüra - Dmitri Garkavi
 
"Как Пётр я в море утопаю" / "Ma lainetesse vajun nagu Peetrus"
  Vaimulik laul. Rahvalikud sõnad (Keba küla, Altai krai) 
    Esitab ansambli Svetilen meesrühm
 
"Воззвала душа" / "Hinge appihüüe"
  Leinalaul 
     
"Гимн русским святым" / "Hümn vene pühakutele"
  Lüüriline vaimulik laul. Sõnad - Dmitri Garkavi
     
"О, всепетая Мати" / "Oh, kõigistkiidetud Ema"
  Kondak Jumalaema akafistist 
     
"На реках Вавилонских" / "Paabeli jõgede kaldail"
  Rahvalikud sõnad, 137. psalmi motiividel 
     
"Как расплачется-растоскуется" / "Nutulaul-igatsus"
  Vaimulik patukahetsuslaul, rahvalikud sõnad, vanausulistelt 
     
"На горе - то церковка" / "Mäe otsas väike kirik"
  Vaimulik laul Maarja kuulutamispäevaks, sõnad "Jumalakuulutajast"
("Jumalakuulutaja" on 18. saj vaimulike laulude kogumik.)
    Trumm - Dmitri Garkavi
Rataslüüra - Dmitri Lužnikov
 
"Как во граде Иерусалиме" / "Nagu Jeruusalemma linnas"
  Vaimulik laul Issanda ülestõusmisest, Balkani slaavlaste pärimus
Sõnad - Dmitri Garkavi 
    Trumm - Dmitri Garkavi
Tamburiin - Sergei Kondratjev
Rataslüüra - Dmitri Lužnikov
 
"Христос рождается, славите" / "Kristus on sündinud, kiitke"
  Irmos, kaanoni esimene laul 
     
"Небо и земля" / "Taevas ja maa"
  Kristuse ülistuslaul (jõululaul), rahvalikud sõnad (Venemaa lõunaosa) 
     
"Волочёбники" / "Menestrelid"
  Vaimulik lihavõttelaul, rahvalikud sõnad (Kesk-Venemaa) 
     
"А в Иерусалиме" / "Seal Jeruusalemmas"
  Kristuse ülistuslaul (jõululaul), rahvalikud sõnad (Ukraina) 
     




22. juuni kell 13
Kohvik "Arturi Juures"
Autoritund ANDRES MUSTONENIGA


"Minu muusikuelu on pidev avastus. Ükski päev ei sarnane teisega. Iga päev ma leian muusikas uut, midagi kordumatut ja väärtuslikku. See on elu muusikas, kunstis ja armastuses. Minu elus ei ole argipäeva ega pühapäeva. Ma kulgen mööda noote, mööda partituure ja seda rõõmu ma tahan sellel tunnil teiega jagada." (Andres Mustonen)




22. juuni kell 17
Suure-Jaani jahimaja rõdu
JAHIMUUSIKA

TOBIASE KEELPILLIKVARTETT:
MAANO MÄNNI (viiul)
KRISTJAN HALLIK (viiul / vioola)
TOOMAS NESTOR (vioola)
AARE TAMMESALU (tšello)
Solist JÜRI LEITEN

Jaan Rääts (1932)
  Kontsert kammerorkestrile op 16
(seade keelpillikvartetile A. Tammesalu) 
    Allegro - Andante - Allegro - Grave - Allegro
 
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
  Kvintett Es-duur sarvele ja keelpillikvartetile KV 407
    Allegro - Andante - Rondo. Allegro 
 
Astor Piazzolla (1921-1992)
  Tangoballett
     
Johann Strauss (1825-1899)
  "Jahipolka" 
     




22. juuni kell 21
Suure-Jaani kirik
Õhtukontsert ANDRES ja ANDRES

Andres Mustonen (viiul)
Andres Uibo (orel)
Ansambel Hortus Musicus
Andres Mustoneni juhatusel

Andres Uibo (1956)
"Apocalypsis Symphony", I osa "Then I saw..." / "Ja ma nägin..."
  Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa
olid kadunud ja merd ei olnud enam. Ilmutuse raamat 21:1

 
"Bach im Spiegel"/ "Bach peeglis" viiulile ja klaverile  
  (2005, pühendatud Andres Mustonenile) 
 
"Apocalypsis Symphony", II osa "And I heard..." / "Ja ma kuulsin..."
  Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: "Vaata, Jumala telk on
inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema
rahvad ja Jumal ise on nendega. Ilmutuse raamat 21:3 

 
Prelüüd klaverile (1976)
    
"Apocalypsis Symphony", III osa "He will wipe every tear..." /
"Ja tema pühib ära kõik pisarad..."
  Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega
leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on
möödunud. Ilmutuse raamat 21:4 

 
Kaks koraalieelmängu orelile "Vater unser im Himmelreich" /
"Oh Isa taevariigi sees" (1993)
    
"Apocalypsis Symphony", IV osa "New Jerusalem" /
"Taevane Jeruusalemm"
  Ja tema kandis mind vaimus suure ja kõrge mäe otsa ja näitas mulle
üha Jeruusalemma, mis oli maha tulemas taevast Jumala juurest.
Ilmutuse raamat 21: 10

Ühe ja sama eesnime taga peitub palju rohkem kui lihtsalt kokkulangevus. Andres Uibot ja Andres Mustoneni seob ühine elu- ja muusikatunnetus, sarnane mõtlemine ja oskus tabada nähtamatut - peamist kahe erineva inimese vahelises koostöös ja teineteisemõistmises.

Andres Uibo oreliteos, liturgiline sümfoonia "Then I saw..." pälvis uute oreli-kompositsioonide konkursil 2003. aastal Tallinnas nii esikoha kui ka publikupreemia. Hiljem andis helilooja teosele uue koondpealkirja "Aphocalypsis Symphony" ("Apokalüpsise sümfoonia") ning lisas järgneva kahe kuu jooksul esimesele osale (alapealkirjaga "Ja ma nägin...") veel kolm ("Ja ma kuulsin...", "Ja tema pühib ära kõik pisarad..." ning "Uus Jeruusalemm"). Teos aluseks on Piibli kirjakohad Johannese Ilmutuse raamatu 21. peatükist.




23. juuni kell 03
Hüpassaare rabasaar
PÄIKESETÕUSUKONTSERT MOZARTIGA

SOO-ORKESTER: Maano Manni (viiul), Terje Raidmets (viiul),
Kristjan Hallik (viiul), Kristel Eeroja-Põldoja (viiul). Toomas Nestor (vioola),
Aare Tammesalu (tšello), Peeter Klaas (tšello), Imre Eenma (kontrabass),
Neeme Punder (flööt), Olev Ainomäe (oboe). Leho Läte (oboe),
Tõnis Kuurme (fagott)
Solistid:
PRIIT VOLMER (bass)
JÜRI LEITEN (corno da caccia)


Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
  Serenaad "Väike öömuusika" ("Eine Kleine Nachtmusik") KV 525
    Allegro - Romance (Andante) - Menuetto (Allegretto) - Rondo (Allegro)
 
  Kaks Papageno aariat ooperist "Võluflööt"
     
  Kontsert orkestrile ja metsasarvele nr 3 Es-duur KV 447
    Allegro - Romance. Larghetto - Allegro
 
Edvard Grieg (1843-1907)
  "Hommikumeeleolu" süidist "Peer Gynt"




23. juuni kell 14
Suure-Jaani kirik
TALLINNA GOSPELKOOR ja solistid

Saateansambel: Tõnis Teras (basskitarr), Piret Rips (klahvpillid),
Jorma Puusaag (elektrikitarr), Dimitri Nikolajevski (löökpillid)

Dirigent Riina Tikenberg, kunstiline juht Piret Rips

Piret Rips
  "Gloria" (sõnad Piret Rips)
"Ma tõusen tuhast üles" (sõnad Piret Rips) 
    Solist Rebecca Kontus
 
Marty McCall / David Maddux
  "Sifuni" (sõnad Marty McCall; David Maddux) 
     
Spirituaal
  "Swing low" 
    Solist Birgit Õigemeel
 
Traditsionaal
  "Shut de do" (seade C. Davenport) 
    Solist Rebecca Kontus
 
Piret Rips
  "Who is first?" (sõnad Piret Rips) 
    Solistid Birgit Õigemeel ja Toomas Pruunsild
 
William Spiwery
  "Operator" 
    Solist Rebecca Kontus
 
Piret Rips
  "Mu süda usub õnne" (sõnad Anna Haava) 
    Solist Birgit Õigemeel
 
Byron J. Smith
  "Worthy to be praised" 
    Solist Rebecca Kontus
 
Piret Rips
  "Credo" (sõnad Piret Rips) 
    Solistid Dagmar Mäe ja Toomas Pruunsild
 
Piret Rips
  "Sanctus" (missa tekst) "Märkamatult" (sõnad Piret Rips) 
    Solist Rebecca Kontus
 
Traditsionaal
  "Happy day" (seade Piret Rips) 
    Solist Rebecca Kontus
 
Tore W. Aas
  "Get together" (sõnad Jan Groth) 
    Solistid: Toomas Pruunsild, Halliki Nummert,
Kristina Krutop, Birgit Õigemeel, Rebecca Kontus 

Nad olid orjad. Päevade kaupa küürutasid nad lõputute kiviste põldude keskel. Neid käsutati, piitsutati ja peksti. Elamine tegi neile valu. Kuid hoolimata füüsilistest ahelatest, millest nad ei suutnud kaua vabaneda, oli nende hing vaba ja seda vabadust ei saanud miski neilt röövida. Jumal oli nende pääste, kes vabastas südame nähtamatutest ahelatest ning andis jõudu taluda füüsilisi kannatusi. Nende süda oli rõõmus ja see vallandus lauludes. Nii sündis gospelmuusika.

Täna, aastasadu hiljem leiame end samuti võitlemas. Me maadleme oma murede, valude, kiusatustega - sageli nähtamatute ahelatega, millel ometi võivad olla nähtavad tagajärjed. See on meie igapäevane heitlus - mõnikord kergem, teinekord raskem, vahel isegi rõõmus ja nauditav. Laulud on kui palved, mis leiavad väljenduse muusikas ning aitavad südamel vabaks saada. Ja süda, mis on vaba, on rõõmus! Nii sündis Tallinna Gospelkoor.

Piret Rips




23. juuni kell 19
Suure-Jaani kirik
ESTER MÄGI AUTORIÕHTU

TOBIASE KEELPILLIKVARTETT:
MAANO MÄNNI (viiul), KRISTJAN HALLIK (viiul),
TOOMAS NESTOR (vioola), AARE TAMMESALU (tšello)
NEEME PUNDER (flööt)
JÜRI LEITEN (trompet)
MATI PALM (bass)
MERLE HILLEP (sopran)
PEEP LASSMANN (klaver)
ANDRES UIBO (orel)
IMRE EENMA (kontrabass)

Ester Mägi
  "Gloria" orelile (1998)

"Vana kannel" klaverile (1985)

"Canto sentimentale" trompetile ja orelile (1996)

Psalm tšellole ja klaverile (1991)

"Haikud" baritonile ja klaverile (1977, A. Koney)

II osa "variatsioonid M. Saare teemale"
Trio tšellole, viiulile ja klaverile(1950)

Tsükkel "Põllul laulmine"
sopranile ja klaverile (1988, tekst rahvaluulest)

"Vanalinn", partiita flöödile, tšembalole ja keelpillikvintetile (1987) 
    Cantus I - Double I - Double II - Cantus II - Processus - Ludus 

"Mart Saare osa minu heliloojaks kujunemisel on ääretult suur. Nii nagu ma sinna pooljuhuslikult, ajutiselt sattusin, oli just tema see, kes oma isiksuse ja õpetamismeetodiga, mis oli küllaltki aeglane ja põhjalik, mind arendama hakkas. Tema meetodid ja isiksus sobisid mulle hästi ja ma hakkasin loomingulist tööd armastama. Tema õpetas ja juhtis esmakordselt minu tähelepanu ka rahvamuusikale ja üldse rahvuslikkusele. Ta rääkis rahvaviiside kogumise ekspeditsioonidest, millest ta osa oli võtnud, ja ma ise käisin hiljem neljal suvel ekspeditsioonidel ning korjasin viise. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1951. aastal läksin kolmeks aastaks Moskvasse aspirantuuri. Ma ütleksin nii: põhiõpetus oli ikka Mart Saare juures ja aspirantuur oli viimistlemise aeg, hariduse ja harituse täiendamine."

(Ajakiri Muusika. Katkend Virve Normeti intervjuust Ester Mägiga)



   
   
< Tagasi Üles ^
 © Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing