22. aprillil andis Suure-Jaani Gümnaasiumi Puhkpilliorkester kontserdi. Kahe tunni jooksul esitas 45 mängijat neliteist lugu Mozarti, Haydni, Schuberti, Dvoraki, Albinoni, Stratfordi, Huggensi, Lai, Tamme, Villem Kapi, Valgre jt sulest. Allakirjutanu arvates kõlas eriti veenvalt just klassika - võib-olla selle pärast, et dirigent peab just klassika mängimist eriliselt tähtsaks. Koos mitme teise kuulajaga nentisime, et toredaks üllatuseks oli Dvoraki "Antoni uus maailm". Hakkama saadi aga ka kontserdi tehniliselt kõige raskema pala - Eduard Tamme avamängu "Tule koju" - esitusega.
Sel aastal täitub 135 aastat, kui Suure-Jaanis tuli kohaliku köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Joosep Kapi eestvedamisel kokku pasunakoor. Sellest ajast on siin ikka puhkpillimuusikat tehtud. Parematel aegadel - näiteks eelmise sajandi algul - on pillid mürtsunud isegi mitmes pasunakooris korraga. Päris soiku pole puhkpillimäng jäänud ka maailmasõdade ajal, kuigi mehi siis nappima kippus.
Orkestreid on juhatanud tuntud muusikamehed Julius Vaks, Aleksander Põrk, Johannes Loas, Albert Pettinen. Viimased 14 aastat hoiab dirigendikeppi Rein Vendla, kelle 60ndat sünnipäevagi toimunud kontserdiga meeles peeti.
Rein Vendla sündis Suure-Jaani mail Kibaru külas. Tema muusikutee algas Kildu koolis teises klassis õppides. Kodus oli n-ö perepilliks akordion, muusikahuviga poiss aga alustas kooliorkestris flööti mängides. Hiljem said ka teised pillid selgeks - ikka omal käel.
Seitsmendasse klassi tuli Rein Suure-Jaani Gümnaasium, mille uus hoone oli just valminud. Pilli sai ka siin mängida - kultuurimaja tantsuorkestris.
Seejärel püüdis Rein omale ka tõsist ametit õppida, aga pooleli jäid nii zootehnika õpingud EPAs kui elektrijaamade inseneriks tudeerimine Tallinna rauakoolis. Kultuuritöö meeldis noormehele enam. Dirigendipaberi andis Otsa kool, kus Rein õppis töö kõrvalt.
Kas on rabad, sood ja mets süüdi selles, et noormehed nii visalt muusika poole püüdlevad? Ei jää ju Mart Saare kodutalu Hüpassaare Reinu sünnikohast kuigi kaugele.
Räägime Reinuga paar päeva enne kontserti muusikast, Suure-Jaani Puhkpillist - ja muidugi juubilarist endast. Ikka ja jälle tuleb Rein jutuga selle juurde tagasi, et tema on vaid kanal, läbi mille noored endale väljundi leiavad. "Minu asemel võiks siin olla keegi teine. Mina ei ole eriline. Mina ei suuda midagi, kui mängijatel tahtmist ei ole ja nad pingutada ei viitsi." Eks aastate jooksul ole nii mõnigi ära läinud, aga need, kes on jäänud, nendega ei ole Reinu sõnul probleeme. "Perede suhtumine on muidugi väga oluline".
Veel toonitab Rein, et just klassika mängimine on see, mis mängijat harib ja tema maailma arendab. Tema ei poolda sellist suunda, mida Poola orkestrid viljelevad - et orkester on peaaegu vaid tantsutüdrukutele taustaks. Reinu võib pidada "Poola küsimuses" eksperdiks - sel suvel minnakse pan-ide maale juba kolmandat korda festivalile. "Festivalid annavad palju rohkem kui konkursid. Näed ka teisi ja saad end võrrelda." Alguse sai kõik juhusest - nagu paljud asjad siin maailmas - aga kui poleks festivalil käimist, siis ei oleks orkestrit sellisel kujul, arvab Rein.
Poisid-tüdrukud törtsutavad Reinu käe all pille Suure-Jaanis, Pärnus, Sindis, Vändras ja mujalgi. Ja see on üks päris kena törtsutamine, tuleb kontserdil käinutel kindlalt tõdeda.
Kes on Rein noortele? Orkestri liikme Karli Kõvatomase sel kevadel valminud uurimustööst "Puhkpillimuusika ajalugu ja tänapäeva Suure-Jaanis" võime lugeda, et enamus noori peab Reinu heaks dirigendiks, kel alati jagub huumorimeelt ja kes teeb nendega kõvasti tööd, on nõudlik, aga kannatlik ja sõbralik. "Rein on üks vägev hallipäine vana!" "Väga lahe inimene."
Kindlasti on igal inimesel oma tähis osa - ka neil, kes end vaid "kanaliks" nimetavad. Orkester on dirigendi nägu. Rein on suutnud olla selleks magnetiks, kes toob pillimängu oskusega noored inimesed kaugemaltki musitseerima, kui Suure-Jaanis midagi tõsisemat - näiteks puhkpillimuusika kontsert - teoks on. "Pillimäng on üks väljaelamise viis," ütleb Rein ja lisab: "ära kirjuta minust, kirjuta orkestrist".
Jõudu edaspidiseks nii 135 kui 60 aastasele!

Leili Kuusk

Dirigent Rein Vendla
FOTO: Jaanus Siim