Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti - sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude kammer-, oreli- ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse.
Aastatega on lisandunud autoreid, esinejaid ja esinemiskohti. Kantakse ette maailmaklassikat - alates Artur Kapi suurest eeskujust Bachist kuni vanade kirikulauludeni, aga toimuvad ka tänaste autorite teoste esmaettekanded ja võib kuulda rahvamuusikatki. Traditsioonilistele esinemiskohtadele kirikutes ja saalide on vürtsi lisanud Hüpassaare rabasaar ja Lõhavere linnamägi.
2003. aastast lisandus festivalile üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille ja oma tööd. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi.
Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, jt - aga ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem - kaheksal aastal üheksast - on osalenud viiuldaja Maano Männi - solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, Soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
Festivali Suure-Jaani poolse peakorraldajana alustas Tiiu Siim, aastast 2004 on seda tööd teinud Maret Aaboja. Eesti Kontserdi poolt aitab ladusale korraldusele kaasa Elle Himma.
Sellel aastal nõustus festivali patrooniks olema president Arnold Rüütel.
Mis ootab ees kümnenda festivali külastajat?
Esimene päev algab fotonäituse avamisega. Vaatame Jaanus Siimu fotode abil tagasi - üheksandale festivalile.
Avamine traditsiooniliselt Kappide muuseumis. Noored lauljad esitavat Mozartit. Loodetavasti sama nooruslik ja kaasahaarav kui eelmise - Mozarti - aasta kontsert. Loodame, et ilm on ilus ja kõik soovijad saavad võimaluse muuseumi aias kaasa elada.
Esimese päeva lõpetuseks saab gümnaasiumi uuest spordisaalist kontsertsaal. Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit juhatab Paul Mägi. Tasub kohale tulla, sest ettekandele tuleb ka kohaliku mehe - Villem Kapi - paljude muusikainimeste poolt väga kõrgelt hinnatud ja tema loomingu paremikku arvatud Sümfoonia nr 2.
Pühapäeva võib nimetada Ehala päevaks. Lõunatunnis saab tutvuda helilooja filmimuusikaga, õhtusel kontserdil on Kiigelaulukuuiku kõrval kaastegevad Evelin Pang, Priit Võigemast, Andero Ermel ja Hele Kõre.
Esmaspäev on noorte lauljate mõõduvõtmise päev - toimub esimene Mart Saare nimeline laulukonkurss. Osaleda soovijaid on kirjas rohkem kui kaks tosinat. Kahes konkursivoorus saab seega kindlasti kuulda päris paljusid Mart Saare soololaule.
Teisipäev - Optina Pustõni päev. Staa˛ikas festivalikülastaja mäletab Peterburi mungakloostri koori esinemist aastast 2005. Lõunatundi on oodatud ka need, kes vene keelest aru ei saa - toimub tõlkimine eesti keelde. Õhtul kontsert suurepärase akustikaga õigeusu kirikus.
Kolmapäeva võib tinglikult nimetada rahvamuusika päevaks. Lõunatunnis kohtub huvilistega noor Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud lõõtsamees - Tarmo Noormaa. Akadeemia lõpetamisel uuris Tarmo Noormaa oma diplomitöös August Teppo lõõtspilli. Mängib ta ju ise ka teppo pillil ning oma töös püüdis ta leida vastust küsimusele: „Mis teeb teppo pilli nii eriliseks?” Allakirjutanu isiklik kogemus ütleb, et see lõunatund võiks n.ö lõunatundide püsikülastajate kõrval huvi pakkuda ka kõigile neile, kes ise lõõtsa või akordioni mängivad - kuulajate huvi korral on esinejal juttu ja huvitavaid muusikanäiteid kauaks jätkunud.
Õhtul ootab nii nooremaid kui kindlasti ka vanemaid kuulajaid festivali kõige „raskem” kontsert - folk-metal-tormis. Lõhavere linnamäel neavad metalli Metsatöll ja Eesti Rahvusmeeskoor. Metsatöllist kirjutades on ajakirjanduses kasutatud väljendeid: „ürgrock”, „muinaseestlase hingega öeldud sõnad”. Kuhu veel kui eestlaste muistse juhi Lembitu linnamäele nad esinema sobikski. Et 54 meest ning Markus, Atso, Lauri ja Kuriraivo parimal viisil kõigi vaatajate-kuulajateni jõuaks, taritakse mäele hulk tehnikat ning varustatakse viimane kui üks mees peamikrofoniga. Meeleolu aitavad luua Saaremaa sepad. Lubatakse paigale sobivat kehakinnitustki. Kontserdile tasuks kohale tulla pisut varem ning kui olete autoga, siis tuleks järgida viitu ning parkimise korraldajate märguandeid. Ning tähelepanu festivali passi ostnud - Lõhavere linnamäe kontserdile tuleb kõigil soovijatel pilet osta, passiga (käepaelaga) sinna ei pääse
Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing peab juba aastaid plaane, kuidas tuua linnamäel taas välja Villem Kapi ooper Lembitu. Kuuekümnendate aastatega võrreldes on publiku ootused pisut teised, aga sel festivalil linnamäel toimuv kontsert peaks näitama kuidas rasketes ja muinsuskaitse piirangutega paigas tänase tehnikaga hakkama saada. Loodetavasti jõutakse lähiaastatel ka Lembituni.
Neljapäeval saab lõunatunnis kuulata, mida Mati Palm räägib oma pikast lavateest. Lisaks meenutusi helis ja pildis.
Õhtusel Tobiase Keelpillikvarteti kontserdil Suure-Jaani kirikus kõlab 21. sajandi muusika - kaks teost tuleb ka esiettekandele.
Reedel saab lõunatunnis kuulda suurepärast saksofonimängijat Villu Veskit. Võib-olla selgub seegi, miks omal ajal Nõukogude Liidus öeldi, et saksofonimängust ei ole riigireetmiseni pikk tee.
Õhtul musitseerib Villu Veski koos akordionist Tiit Kallustega kirikus. Põhjala saarte hääled - meeleolukas muusikaline reisikiri.
Jahimaja terrassil kuuleme Aavo Otsa Muusikastuudiot. Nii Tallinna Muusikaakadeemia dotsent Aavo Ots kui tema õpilased peaksid olema suurejaanilastele tuttavad - toimub ju Trompeti Suveakadeemia ja selles osalejate kontserdid Suure-Jaanis juba mitu aastat.
Muusikafestivali viimane päev algab vara. Tasuta bussid Hüpassaarde väljuvad Suure-Jaani keskväljakult kell 00.30. Autoga tulejad peaksid kindlasti järgima parkimise korraldajate märguandeid, et kitsastel metsateedel ei tekiks ummikuid. Et vältida järjekordi, soovitame pileti osta eelmüügist. Laudteed mööda rabasaarele minekuks soovitame panna selga sobivad riided ja võtta kaasa taskulamp, samuti midagi istumise alla. Meeles tuleb pidada sedagi, et kõik rabasse toodu tuleks lahkudes kaasa võtta. Traditsiooniks kujunenud sookontserdil võime tõdeda, et inimene ja tema poolt loodu on looduse osa. Päike tõuseb seegi kord Griegi aegumatute helide saatel. Esinejateks Soo-orkester ja Hendrik Relve.
Kell kaks ootab kõiki kirikus Pärnu Linnaorkester. Dirigent Jüri Alperten tähistab oma 50ndat juubelit. Ühe palana esitamisele tulev Artur Kapi Fugato ja Andante Cantabile on teos, mida mängiti ka esimesel Suure-Jaani Muusikafestivalil. Pärnu Linnaorkester on hetkel ilmselt parimas vormis - esineti ju aprilli lõpus koos viiulivirtuoos Sarah Changiga. Proovid koos suure meistriga ning ainuke kontsert Eestis andsid kindlasti orkestrile palju kogemusi ning uut hingamist.
Festivali lõppkontserdil esineb ETV Tütarlastekoor - dirigendiks Viljandist pärit Aarne Saluveer. Tütarlastekoori kontserdid on neid viinud paljudesse riikidesse Euroopas kui ka ookeani taha. Koori repertuaar on mitmekülgne, ulatudes keskaegsetest koraalidest d˛ässini.
Järgneb jaanituli, mille süütab sel aastal festivali kunstiline juht Andres Uibo.
Et muusikahuviline kohalik inimene saaks võimalikult paljust pakutavast osa, on festivali võimalik külastada passiga (mis festivali ajal vahetatakse käepaela vastu), mille hind on väga soodne. Passid ja piletid on juba müügis.
Kohtumiseni festivalil!
Tagasi
