Avaleht | Ühingust | Artur Kapp | Üritused | Muu tegevus | Lingid | Uudised | Külalisele | ||
Kontserdid | Salvestised | Artiklid | Mälestused | Kirjad | Fotod | Muud materjalid | ||||
Õpetaja mälestuseks | ||||
Avaleht > Muu tegevus > Artiklid > Õpetaja mälestuseks | ||||
"Leole" nr 1 (70)
|
In memoriam
Johannes Jürisson 05.06.1922-30.12.2005 30. detsembril lõppes tulihingelise Suure-Jaani patrioodi Johannes Jürissoni elutee. Kogu oma elu oli ta pühendanud eesti muusikakultuuri arendamisele, uurimisele ja talletamisele kirjasõnas. See sügav huvi sai alguse juba õpingute ajal Tallinna Konservatooriumis (praegune eesti Muusikaakadeemia), kus tema diplomitöö teemaks oli Mart Saare looming. Kodupaiga heliloojad - Mart Saare kõrval ka Artur, Villem ja Eugen Kapp - olidki pidevalt tema huviorbiidis. Jürissoni anne oli harvaesinev: temas oli ühinenud suure üldistamisvõimega teadlane ning populaarset sõnakasutust valdav publitsist ning seetõttu olid tema kirjutised huviga loetavad ka väljaspool eriteadlaste ringi. 2003. aastal ilmus Jürissoni sulest raamat "Muusikud Kapid ja Suure-Jaani", kus on elavalt ja värvikalt edasi antud Suure-Jaani kultuurielu viimase 150 aasta jooksul. Kuid Jürissonile ei piisanud ainult ajaloo uurimisest, ta armastas seista keset elu ja aktiivselt sellest osa võtta. Ta oli üks Kappide muusikapäevade algatajaid ning jälgis hoolega, et see ettevõtmine ei devalveeruks meelelahutuslikuks massiürituseks, vaid kannaks edasi tähtsamat missiooni: eesti klassikalise helikunsti toomine tänapäeva kuulajate ette. Suur osa Jürissoni elust oli pühendatud pedagoogilisele tööle Tallinna muusikakoolis ja konservatooriumis. õppejõuna oli ta väga hinnatud just eesti muusika ja romantismi ajastu heliloomingu põhjaliku tundjana. Oma suure huvi ja entusiasmiga suutis ta nakatada ka tudengeid. Tema õpilastest on nimekamad Tallinna ülikooli dotsent Maris Kirme ja Eesti Muusikaakadeemia dotsent Tiia Järg, kes jätkavad oma armastatud pedagoogi elutööd eesti muusika uurimisel. Igapäevaelus oli Jürisson vaimukas vestluspartner, kes kuni oma pika elu lõpuni oli hästi kursis Eesti tähtsamate muusikasündmustega. Viimane kord kohtusime läinud suvel pärimusmuusikafestivalil. Ta oli tulnud oma üksildasest elupaigast Hüpassaare lähistelt Viljandi turule ja otsustas osa saada ka Viljandi tähtsamast suveüritusest, et ikka kõigega kursis olla. Meelde on jäänud tema kõhn kuju ja aastatega ikka helesinisemaks muutunud silmad, kust paistis juba teistpoolsuse helk, aga mis ometi teraselt ja osavõtlikult elu silmitsesid. Maret Tomson FOTO: Jaanus Siim |
Tagasi | Üles | |||||||||||||||
Toimetaja |
|
© Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing |