"Sakala" nr 121
25. juuni 2005

Kaheksandat korda aset leidnud Suure-Jaani muusikapäevade ajal esines Suure-Jaani kirikus priimabaleriin Kaie Kõrb.

Orelikunstnik Ines Maidre on kindel, et orelikontserti kuulama tulles tahavad inimesed midagi ka silmaga näha.
"Mind pole ju laval näha. Mulle on palju kordi öeldud, et ma ise justkui tantsin oreli taga. See, kuidas jalad liiguvad, on omaette tants. Paljud ehk ei saa sellest arugi," sõnas Maidre.

Organist tantsis koos baleriiniga
Mõnikord on orelimängupult asetatud nii, et publik saaks mänguprotsessi jälgida. Suure-Jaanis ei olnud see võimalik ning seal sai publik nautida priimabaleriin Kaie Kõrbi esitatud tantsu litaaniat ehk palvet tantsule.
Kõrbi sõnul on kirikus esinemine teistsugune. "Ka publik suhtub etendusse erinevalt. On kordi, kus vaadatakse kontsert lõpuni ja alles siis plaksutatakse, sest kirikus ei ole see ju muidu kombeks. Inimesed võtavad tantsu litaaniat kas kontserdina või ühe tervikuna," rääkis ta.
Kui Ines Maidre mängib, siis ta püüab endale ette kujutada, kuidas tantsija selle järgi liigub. "Liigutused annavad teinekord võtme kätte, kuidas ma seda mängima peaksin. Näiteks rumbaga oli nii, et ma mängisin enne tükk aega, kui nägin, et Kaie tantsib. Alles siis sai mul rütm õigesti selgeks."
Organist selgitas, et tantsu litaania on kontserdivorm, kus ta saab publikule pakkuda head orelimuusikat, labastamata puhta kirikuorelimuusika ideed.
Suure-Jaani kiriku diakon Kristi Sääsk ei saanud samuti jätta esinejaid ja kogu sündmust kiitmata. "Avalikkus arvab, et kirikus ei kõlba tantsida," kommenteeris ta. "Seepärast meeldib mulle väga, et selline kontsert on korraldatud ja seega inimeste arvamus murtud. Antud juhul ei olnud küsimus ainult tantsus, vaid ka muusikas. Inimesed olid kogu aeg ootel, et nüüd hakkab Kaie Kõrb tantsima, ja kuulasid ise samal ajal muusikat. Kõik see mõjus väga positiivselt."

Muusikapäevadest saab festival
Muusikapäevade korraldaja Maret Aaboja sõnul kasvab inimeste huvi klassikalise muusika, Suure-Jaani ja muusikapäevade vastu pidevalt. "Sellest annavad märku sagedased telefonikõned küsimustega esinejate ja kontsertide kohta," sõnas ta.
Kõige populaarsem üritus on Soomaa päikesetõusu kontsert, millele publik sõidab Tallinnast, Tartust ja teistest linnadest. Korraldaja tundis heameelt selle üle, et muusikapäevadele on tulnud külalisi isegi Inglismaalt ja Rootsist. "Suviti sõidavad inimesed ringi, näevad, et toimub midagi, ning peatuvad siin mõneks ajaks."
Maret Aaboja rääkis, et alates järgmisest aastast muudetakse muusikapäevad festivaliks. "Põhjus on selles, et kontsertide ja neid külastavate inimeste arv on suurenenud. Järgmisel aastal on kavas korraldada ka mõni õpituba ning eraldi kontsert lastele."
Suure-Jaanis tekib raskusi külaliste majutamisega. "Linnas on kaheteistkümnekohaline jahimaja, kuid see on vaid esinejate päralt. Kui keegi peakski hätta jääma, siis võib alati abi saamiseks pöörduda Olustvere turismiinfo poole," lisas Aaboja.
Järgmise aasta muusikafestivali hakatakse ette valmistama juba sügisel. "Meil on koostöö Eesti Kontserdiga, kes sõlmib esinejatega lepingud," selgitas Aaboja.

Liis Linn