Mul õnnestus kuulata nelja kontserti, mis kõik pakkusid meeldejääva elamuse. Eriti rõõmustas Mart Saare koorilaulude õhtu Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt.
Rahvusliku koorilaulu klassiku loomingut on viimasel ajal vähe kuulda olnud, taidluskooridele on Saare laulud tihtipeale liiga rasked ja elukutselised kollektiivid eelistavad muud repertuaari.
Seekordset kava juhatas Mikk Üleoja, kes tänu dirigentidest vanematele on üles kasvanud koorihelide keskel. Üleoja tõlgendus kujundas mõjuva terviku ning oli samal ajal detailideni viimistletud. Koor laulis ilusa sujuva vokaaliga, ületas tehnilised raskused mängleva kergusega ning Saarele omane emotsionaalne poeetilisus pääses hästi mõjule.
Suure-Jaani õigeusu kirikus on eriline akustika: ruum pole kuigi suur, aga forte kõlas võimsalt ning hästi olid kuulda kõik polüfoonilised nüansid. Teadagi oli tegemist esmaklassilise kooriga, kes on kuulajate südameid vallutanud kogu maailmas. Tundus, et koduse klassiku laulud olid lauljatele väga südamelähedased.

Väikesed ilmekad helipildid

Sealsamas kirikus esines vene vaimuliku muusika ansambel Svetilen Ivanovost. Vaimulikke laule esitatakse sageli sügava tõsiduse ja enesessesüvenemisega, kuid seda kaheksaliikmelist kollektiivi iseloomustas avatus publikule.
Pidulikes rahvarõivastes lauljad olid küll väliselt vaoshoitud, kuid nende silmad lõid lauldes särama ja tänu heale sisseelamisoskusele kujundasid nad igast loost ilmeka helipildikese.
Stiilitundlikud seaded oli teinud kunstiline juht Dmitri Garkav, vaheldust tõi gusli, rataslüüra, roopilli moodi puhkpilli ja löökriistade kaasmäng. Vaheldusrikas kava ja viimistletud esitus ei jätnud kedagi külmaks.

Tobiase keelpillikvartett on Suure-Jaani festivali alaline esineja. Seekordsel jahimuusika kontserdil jahimaja terrassil kõlasid eripalgelised teosed, mida ühendas jahiteema.
Jaan Räätsa «Kontsert kammerorkestrile» on kirjutatud kvartetiseade autori Aare Tammesalu sõnul siis, kui eesti heliloojad 1960. aastate algul uusi muusikalisi väljendusvahendeid jahtisid. Palju kuuldud kontsert kõlas väiksema ansambliga uut moodi, neli keelpilli tõid selgelt esile kõik graafilised liinid.
Mozarti kontserdis jahisarvele (corno da caccia) ja keelpillikvartetile soleeris säravalt trompetistina tuntud Jüri Leiten. Tugevad tuuleiilid muutsid pillimeestel noodilehe keeramise raskeks, aegamööda kogunenud vihmapilved ning algav rajuhoog sundisid kõiki jahimajja varju minema, et seal kontsert lõpuni kuulata. Johann Straussi «Jahipolka» kohustuslikud püssipaugud tuli ohutuse mõttes siiski rõdult lasta.
Suure-Jaani festivali suurim tõmbenumber on alati Hüpassaare mail Kuresoo rabas aset leidev päikesetõusukontsert, mis tänavu anti juba neljandat korda.

Seekord otsustasin soo-orkestri ja solistide esinemist kuulata eemalt, et tajuda selgemalt looduse ja muusika koosmõju. Sain rabava elamuse: Mozarti helid põimusid kauge käo kukkumise ja konnade koriseva lauluga nii kaunilt, et võisin taas tõdeda: muusika on tõepoolest looduse fenomen.
Eemalt vaadates paistis, et Soosaarel tegutseb mingi salapärane vennaskond, kes on tulnud rappa selleks, et tervitada päikesetõusu Griegi «Hommiku» ülevate helidega.

Maret Tomson, muusikapedagoog

 

 

Heliloojatele Kappidele pühendatud IX Suure-Jaani muusikafestival peeti 17.-23. juunini. Avakontsert «Mozart 250» oli Kappide majamuuseumis. Lõpuüritusel 23. juunil kell 22 süütasid Suure-Jaani laululaval jaanitule Ester Mägi ja Tobiase keelpillikvarteti liikmed. Festivali esinejate hulgas olid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Margarita Voites, Mati Palm, ansambel Led-R, Andres Uibo, Andres Mustonen, Igor Garšnek ja teised.

Allikas: korraldajad