Joosep Kapp sündis 12. mail 1833. aastal Põltsamaa lähedal Rutikveres. Pärast Põltsamaal elementaarkoolis ja Tartus kreiskoolis ning gümnaasiumis õppimist asus ta õppima tol ajal ainsana kihelkonnakoolidele õpetajaid ette valmistanud Cimze seminari Valgas. 1853. aastal sooritas ta seminaris lõpueksami ning asus samal aastal tööle Suure-Jaani kihelkonnakooli abiõpetajana ja orelimängijana. Noor mees tuli oma kohustustega kenasti toime.
1857. aasta 28. jaanuaril toimunud kirikukonvendil astus vana Suure - Jaani kiriku köster ja kooliõpetaja Petch ametist tagasi ja soovitas oma asemele Joosep Kappi.
Joosep Kapp pühitseti ametisse sama aasta 10. aprillil. Tema täielikku ametisse astumist loetakse jüripäevast, 23. aprillist. Koolitöö kõrval jäävad tema kohustusteks veel köstri amet ja orelimängija töö.
Kuigi vana köster pärandas noorele õpetajale ainsate kooliraamatutena vaid mõned piiblid, annavad kokkuvõtted iga-aastastest koolide revideerimistest tunnistust kooli kiirest edenemisest tema ajal. Noor mees näitas end kohe hea metoodikuna ja organisaatorina. Kuna õpikuid polnud, siis olnud tema ajal kombeks õpitu vahetundides puhtalt "raamatusse kirjutada", et oleks, mida pärast kooli lõpetamist kaasa võtta.
1857. aastal kutsus Joosep Kapp kokku kohalikud koolmeistrid, et teavitada vallakoolide õpetajaid õpetamise moodsamatest meetoditest. Hiljem need kogunemised said regulaarseteks. Nii "äratas ta magajaid, kiskus kaasa tuimi ja leigeid".

Möödunud sajandil pidi kooliõpetaja oskama õpetada kõiki õppeaineid, mida tol ajal õpetati. Suure - Jaani ümbruse vallakoolides õpetati lugemist, usuõpetust, piiblilugu ja laulmist. Kihelkonnakoolis lisandusid neile veel maateadus, loodusõpetus, matemaatika, kirikulugu ja mitmehäälne laul koos noodikirja tundmisega.
Õpikute puudumine viis mitmed tolleaegsed koolmeistrid emakeelsete kooliõpikute kirjutamiseni. Joosep Kapp võttis enda peale matemaatika ühe osa - geomeetria õpiku kirjutamise.
Matemaatika oli Joosep Kapi lemmikõppeaine. Geomeetriaõpikut hakkas ta kirjutama sellepärast, et tolleaegne matemaatikaõpetus Eesti koolides piirdus enamasti aritmeetika ja algebraga. Joosep Kapp pidas niisugust õpetamist ühekülgseks. Kuna ta lävis palju teiste õpetajatega, teadis ta, et sageli jäi geomeetria koolis õpetamata, sest õpetajal endal ei olnud vastavaid teadmisi.
Joosep Kapp esitas 21 tingimust, mida tema raamatu järgi õpetades silmas peaks pidama. Ta toonitas kõigepealt seda, et laps tunneb õpitust seda suuremat rõõmu, mida rohkem ta ise suudab otsida ja leida.Joosep Kapi geomeetriaõpik võeti kiiresti kasutusele paljudes kihelkonnakoolides üle kogu Eestimaa ja seda kasutati õpikuna mitu aastakümmet. Tõsi, temaga samaaegselt kirjutas eestikeelse geomeetriaõpiku ka Jakob Tuik, kes oma loomingu trükkimiseni jõudis aasta pärast Kappi- 1899. aastal. Aga järgmine emakeelne geomeetriaõpik ilmus alles 1920. aastal.
Kuna mehed teineteise töödest midagi ei teadnud, tuli mõlemal autoril luua eestikeelne geomeetriaalane terminoloogia. Siiski tuleb tunnistada, et Joosep Kapi poolt kasutusele võetud terminitest on paljud ajaproovile vastu pidanud ja tänapäevalgi kasutusel.
1779. aastal trükiti veel teinegi Joosep Kapi raamat - "Eesti ema". Selle raamatu ilmumisega täitus autori ammune soov - kirjutada üks tõsipedagoogiline raamat. Raamat on kirjutatud dialoogivormis, väga elavalt ja arusaadavalt. Nii nagu õpetamisel nägi Joosep Kapp õpetajat eelkõige juhataja ja teenäitajana, nii oli tema kujutluses ema perekonnas lastele teenäitajaks ja kasvatajaks. Ta pani emadele südamele, et nad varakult hakkaksid "laste loomu" tähele panema ja "selle loomu seaduse järele oma lapsi kasvatama".
On teada, et Joosep Kapi tulek Suure-Jaani oli nagu värske tuulepuhang sumbunud ruumis. Möödunud sajandi teisel poolel valmistasid kihelkonnakoolid ette õpetajaid valla- ja külakoolidele. Tänu Joosep Kapi vaimuerksusele ja organiseerimisvõimele kujunes Suure -Jaani kihelkonna-koolist üks paremaid sellelaadseid õppeasutusi. On teada, et kui Joosep Kapp pidas 1893. aasta maikuus oma 60-ndat juubelit ja 40-ndat tööaastapäeva, tuli teda 12. mai varahommikul üles laulma üle saja (!) kooliõpetaja - tema endise õpilase.
See annab tunnistust sellest, et hoopis rohkem kui oma kirjalike tööde kaudu, andis Joosep Kapp Eesti rahvale oma õpilaste kaudu.
Suure-Jaani kihelkonna rahvas mõistis seda ja juba 1896. aasta suvel - poolteist aastat pärast koolmeistri surma avati tema mälestuseks ausammas, mis tänini tähistab tema hauaplatsi.

Tõnu Siimsoo
Suure-Jaani Gümnaasium