Päeva avas Suure-Jaani segakoori Ilmatar dirigent Riina Mankin, kes ka kogu päeva käiku juhtis ja ühtlasi üks laulupäeva korraldajaid oli.
«Minu esimene kokkupuude Ilmatariga oli 1892. aasta suvel,» tsiteeris Riina Mankin Mart Saare kirjapandut. Sel kontserdil Enge pargis oli Joosep Kapp pidanud kõne muusikast, peaasjalikult Bachi loomingust, pärast aga juhatas Hans Kapp kooriga Händeli «Messiase» «Halleluujat» nii, et enesel pisarad voolanud.
«See kontsert ja kõne andsid mulle erilise tõuke muusika alale siirdumiseks,» on Mart Saar öelnud. Siis polnud ta veel kümneaastanegi.
Küllap selles elamuses peitub üks põhjusi, miks Saar on arvukalt just koorilaule kirjutanud. Muusika leidis ta oma koduse Hüpassaare metsade ja rabade vahelt.
Kontsert algas Mihkel Lüdigi «Koiduga», mille 100. aastapäeva augustikuus tähistati. Just avalaulu ajal ajas päike seni madalal püsinud pilved laiali. Päikesepaisteliseks see õhtupoolik jäigi.

Mets laulis kooridele vastu

Saare loomingust oli seekord kavas «Laulik», mis on vanematel lauljatel olnud peas juba aastakümneid. Selle päeva üllatus oli aga kaja: lauluväljakut ümbritsev laas täitis ka pausikohad lauluga.
Üks Mart Saare õpilasi, praegune tuntud helilooja Ester Mägi on öelnud: «Saar õpetas tööd tegema ja seda ka armastama. Oluline osa selles oli tema loomingul ja huvitaval, kordumatul isiksusel». Mägi loomingust oli kavas «Viru lauliku mõtted».
Ester Mägi omakorda on jaganud õpetust Olustvere heliloojale Maret Möldrile, kelle loomingut esindas sellel kontserdil «Laulumõtsast».
Kuulajate hulgas olid Mart Saare tütar Tuuli Kalvet ja tema kaks lapselast, samuti helilooja vennapoeg Heino Saar.
«Olen igal aastal korra või paar Hüpassaares käinud,» rääkis Tuuli Kalvet. «Siinseid laulupäevi ma vahele ei jäta. Need on nii armsad.»

Alati on olnud koorirahvale valla Mart Saare majamuuseum ja alati on selle päeva puhul olnud külalisi. Seekord üllatas lauljaid 18-aastane helilooja Ilja Golomb.
«Oleme võtnud sihiks proovida Eesti kuulsate heliloojate klavereid,» ütles Samuel Golomb oma poega tutvustades. Isa sõnul on Ilja mänginud oma loomingut paljudel klaveritel, sealhulgas heliloojate Eugen Kapi ja Rudolf Tobiase omal.
Seekord esitas äsja Tartu Ülikooli astunud noormees sügisloo tsüklist «Aastaajad», «Ingli», mõned palad «Horoskoobi» seeriast ja ühe päris uue loo, millele ta palus kuulajail pealkirja anda.
Lauljad jäid nii muusikapalade kui nende esitusega väga rahule. Pianist omakorda kiitis eakat muusikariista, mis Mart Saarel on aidanud loodusest püütud hetki muusikaks muuta.

Helgi Kaldma