Eest Kontserdi produtsent Andres Uibo arvab, et Eestil pole praegu kultuuripealinna, ning ta näeb võimalust selle tekkimiseks Suure-Jaani.

Suure-Jaani muusikapäevi korraldav ja rahvusvahelist Artur Kapi ühingut juhtiv mees ei näe eesti muusikale Suure-Jaanist olulisemat paika.

Kuidas sattusite siinset elu edendama?

Viis aastat tagasi olid Viljandis maakondlikud muusikapäevad. Seal käidi välja idee, et Suure-Jaanis kui kohalikus kultuurikantsis võiks ka selliseid päevi korraldada. Oli vaja leida inimene neid korraldama ning selleks sattusin mina.

Mis on rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu eesmärk?

Ühing on siis seesmärgi saavutanud, kui igal pool maailmas mängitakse võimalikult palju Artur Kapi teoseid. Tegelikult on see pidev töö. Ühing tahab kõikjale laiali viia sõnumi, et on niisugune koht nagu Suure-Jaani ja on mehed, kes on loonud niisugust muusikat.

Milline on Suure-Jaani roll Eesti muusikailmas?

Heliloojate päritolu poolest ei ole terves Eestis tähtsamat paika kui Suure-Jaani. Artur Kapp ja Mart Saar on meie muusikakultuuri alustalad. Lisaks neile võiks mainida Rudolf Tobiast, Veljo Tormist, Arvo Parti ja Erkki-Sven Tüüri. Nendega võib Eesti minna maailmaareenile.

Näiteks ühe maailma juhtivama muusikaajakirja "Music Magazine" viimases numbris oli Artur Kapi oratooriumi "Hiiob" CD-plaadi kohta ülimalt positiivne retsensioon. See tähendab kuulumist kõige kõrgemasse liigasse.

Mis on Suure-Jaani muusikapäevade siht lähiaastatel?

Kindlasti Suure-Jaani kui kultuurikantsi tähtsustamine ja selle Eesti raamidest väljaviimine, sest Eestis juba teatakse — Suure-Jaani on see koht, kus korraldatakse muusikapäevi.

Teiseks tahaks anda üritusele sellist oreooli, et inimesed teaksid — siin asuvad Arturi Kapi ja Mart Saare hauad.

Ühing on käinud välja uue muuseumi loomise idee. Milline see muuseum tuleks?

Uues keskuses oleks näiteks üks nurk, kus jookseks pidevalt lühivideo Kapist. Inimesel peaks kohe olema võimalus, kõrvaklapid peas, Artur Kapi muusikat kuulata. Miks ei võiks sama maja keldrisse luua elektroonilise muusika stuudio? Euroopa Liit toetab niisuguseid õppeprogramme ja noortekeskusi meelega.

Miks nii palju elektroonikat?

Need on asjad, mis kutsuvad inimesi muuseumile hoopis teisiti vaatama. On vaja rohkem elutervet keskkonda, mis kutsuks kedagi midagi tegema, mitte olema passiivne pealtvaataja. Surnud muuseumi ei tahaks teha.

"Muuseum" on üldse halb sõna. See meenutab nurka pandud vana klaverit, mida puutuda ei tohi, ja tooli, kuhu ei tohi istuda. Tänapäeva inimesele jääb see aga kaugeks.

Kas see oleks vaid heliloojate Kappide muuseum või midagi laiemat?

See oleks ka omamoodi infokeskus, kus töötaks muusikainimene, kes kõike koordineeriks.

Siin võiks lisaks olla kajastatud Artur Kapi suur sõber, trompetiprofessor Julius Vaks.

Ei teadvustata, et maailmamastaabiga kunstnik Johann Köler on siit pärit. Muuseumis võiks olla paar pilti ka Suure-Jaanist pärit kunstnikult Paul Kondaselt. Samuti võiks korraldada Suure-Jaanist pärit kirjaniku Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" alusel valmiva filmi esitluse.

Peaks püüdlema selle poole, et maja oleks iga päev inimesi täis.

Kui kujutleda Suure-Jaani tulevikku uue muusemiga ja ilma, siis milline oleks erinevus?

Ega elu muuseumita seisma jää. Vaadates Euroopa uste poole, tuleb mõelda, mida me neile pakume. Kui hinnad ülejäänud Euroopa Liiduga ühtlustuvad, peab olema midagi atraktiivset asemele pakkuda. Tuleb leida oma konks, mida teistel ei ole.

Kui Viljandi on Eesti folgipealinn, siis kas Suure-Jaani võib muutuda klassikapealinnaks?

Ei tahaks seda klassikaga piirata. Küll Kapp müüb ennast ise. Ma nimetaksin seda isegi kultuuriks laiemalt. Mulle meeldib siin eri kunstiliikide segunemine.

Järgmiste muusikapäevade ajal tuleb Suure-Jaani kirikusse Jüri Arraku vaimulike tööde näitus ja kohviku Arturi Juures õuel esineb setu laulukoor. Võib-olla teeme ka projekti, kus näidatakse suurelt ekraanilt näiteks Tarkovski filme.

Nii et eesmärk on muuuta Suure-Jaani lausa Viljandimaa kultuuripealinnaks.

Ikka terve Eesti kultuuripealinnaks! On täiesti selge, et praegu on see puudu.

Käsmus on kirjanikel oma puhkebaas, kuhu nad sõidavad nii suvel kui talvel end täiendama ja inspiratsiooni koguma. Miks ei võiks Suure-Jaanis olla samasugune omapärane muusikute kodu?

Lähedal on Soomaa ja teised kohad, kust heliloojad oma inspiratsiooni ammutavad. Kõrghoonete aeg on ammu läbi ja siin on loodust rohkem kui küllaga.

Alo Raun