Juba viiendat suve järjest võib Suure-Jaanis heliloojatele
Kappidele pühendatud muusikafestivali raames kuulata suurepäraseid
klassikalise muusika kontserte. Eelmisel aastal avakontserdil ütles
kunstiline juht Andres Uibo, et kuigi iga kord on Suure-Jaanis uus linnapea,
on festival püsiv. Samad sõnad oleks võinud öelda
ka sel korral. Festival elab siiski!
Sel aastal said linlased ja külalised kuulata Pille Lille, RAM-i,
Hortus Musicust, Robert Jürjendali ja Riho Sibulat, Vardo Rumessenit,
Maani Männi kvintetti, Pille Metssoni, Aare-Paul Lattikut, Aare
Tammesalut, Andres Uibot ja Strauss-orkestrit. Lisaks tradistioonilistele
esinemispaikadele – kirik, Jahimaja rõdu, Kappide majamuuseum
– oli sel korral lisandunud kohviku “Arturi juures”
terrass. Kuigi kohvik töötab juba aastavahetusest, toimus
tõeline lindilõikamine ja sisseloitsimine alles festivali
ajal. Avamisel olid kaastegevad RAM ja Urmas Sisask. Esmaettekandele
tuli viimase poolt spetsiaalselt kohviku avamiseks kirjutatud “Tõde”.
Kõige rohkem kuulajaid tõigi kokku rahvusmeeskoori kontsert.
Kahesajale kirikukontserti kuulanule lisandus veel pea kaks ja poolsada
inimest “Arturi juures”. Ilm oli ilus ja jõe mõlemad
kaldad rahvast täis. Koor laulis Ernesaksa, Sisaskit, Tormist,
Kappi ja Saart. Need laulud olid “hoopis teisest puust”
kui kirikus kavas olnud.
Lisaks uutele esinemiskohtadele oli sel aastal esimest korda kaastegev
ka üks kohalik kollektiiv. Tantsurühm Loits tantsis Strauss-orkestri
kontserdil. Nimetatud ürituski oli plaanitud väliterassile,
kuid pühapäeva õhtune tihe vihmasadu sundis korraldajaid
gümnaasiumi saali kolima. Vaatamata halvale ilmale ja poolteist
tundi hilisemale algusele oli vaatajaid-kuulajaid siiski üle saja.
Lisaks tantsijatele osales Josef Straussi “Sepapolka” ettekandel
sepa osas linnapea Ülo Köst. Maano Männit tundsid kõik
eelmisetel aastatel kontserte külastanud kui head viiuldjat, seekord
said aga vaatajad osa ka tema näitlemisoskusest.
Neljal päeval külastas festivali kokku üle tuhande inimese.
Kui võrdleme seda numbrit elanike arvuga, siis võime paralleele
tõmmata Viljandi suuruse linna pea paarikümne tuhande külastajaga
festivaliga. Sel suvel oli kontserte kuulamas ka hulk tuntud inimesi:
riigikogu liikmed Toomas Savi ja Toomas Hendrik Ilves; Aivar Mäe,
Paul Himma, Helir Valdor Seeder, Urmas Tuuleveski ja paljud teised.
Sobiva kontserdi võis leida igaüks – pakuti ju valikut
meeskoorist ja vanamuusikaansamblist kuni öiste improvisatsioonide
ja Strauss-orkestri valsside ning polkadeni. Eriliselt võib aga
rõhutada mitmeid toredaid taasleide eesti muusika hulgast. Maret
Tomson Viljandi Kultuurikoledzist oli sunnitud tõdema, et Mart
Saare prelüüdid ja Artur Kapi keelpillikvintett üllatasid
tedagi. Ta kinnitas, et eesti muusika on maailmatasemel ja väärib
laiemat levikut.
Festivali ajal oli koos ka eelmise aasta oktoobris moodustatud Rahvusvahelise
Artur Kapp’i Ühingu üldkoosolek. Juhatuse jäljalangenud
liikme asemele valiti Mati Palm. Valiti ühingu logo. Üldkoosolekule
tulnutele tutvustati ametisse asunud tegevdirektorit - Rein Valdmaad.
Hetkel on ühingul 63 liiget, enamus neist Suure-Jaanist, Tallinnast
ja Viljandist, mõned ka Saksamaalt. Tegevdirektorit ootab ees
suur tööpõld – ühingu rahvusvahelise kandepinna
laiendamine ja tõsine tegelemine ühingu põhikirjas
sõnastatud eesmärkidega. Juhatuses arutati, et järgmise
aasta festivali lõppkontserdiks sobiks kohalike kooride kontsert
eesti klassikute loomingust ja soovitati mõne ürituse toimumiskohaks
mõnd lähedal asuvat uut esinemiskohta, näiteks Olustvere
lossi.
Leili Kuusk