28. septembril 120 aastat tagasi sündis üks Suure-Jaani kandist võrsunud eesti muusika suurkuju - Mart Saar. Seda juubelit tähistab eesti muusikaavalikkus konverentsiga, mälestusõhtuga Teatri- ja Muusikamuuseumis ning mitmete kontsertidega Tallinna ja Tartu esindussaalides. Pidustused lõpevad oktoobri algul galakontserdiga Tallinnas, algasid need aga 8. septembril laulupäevaga Hüpassaares ja valikkooride kontserdiga Suure-Jaani kirikus.
Sügiskuule vaatamata võttis pühapäeva hommikul Soomaa Rahvuspargi serval asuvasse Mart Saare muuseumi ja selle kõrval olevale laululavale saabujaid vastu südasuviselt kuum päikseline päev. Koore oli laulma tulnud lähedalt ja kaugelt. Peale kohalike kooride “Ilmatari” ja “Lehola” oli siin 15 naiskoori, 7 meeskoori, 7 segakoori ja 9 kammerkoori - kokku 948 lauljat. Helilooja kodukohta laulma tuldi Suure-Jaanist, Tallinnast, Tartust, Kärdlast, Viljandist, Märjamaalt, Aegviidust, Räpinast, Vändrast, Kanepist, Kehrast, Olustverest, Lehtsest, Haapsalust, Koselt, Türilt ja ilmselt mujaltki.
Ennelõunane aeg kulus saabumisele ja proovidele. Paar koori oli juba eelmisel päeval Suure-Jaani laululaagrisse tulnud ja kooslaulmist harjutanud. Kel parajasti lauluproovi ei olnud, see käis giidiga laudteed mööda rabamatkal, tutvus muuseumis ekspositsiooniga, lasi endal kõrvalolevas müügi- ja söögikohas head-paremat maitsta või nautis niisama ilusat päeva ja värsket kosutavat õhku.
Enne laulupäeva kontserti musitseeris Mart Saare klaveril Vardo Rumessen. Beckeri klaveri kinkis Saarele 1915. aastal abiellumise puhul tema pere. Muuseumi toad on väikesed, aga ometi mahtus toolidele ja põrandale paar tosinat kuulajat. Ülejäänud nautisid klaveriprelüüde avatud akende all õues. Nii lähedalt ei ole allakirjutanul Vardo Rumesseni mängu kunagi enne õnnestunud jälgida. Suurepärane elamus.

 

Vardo Rumessen Mart Saare klaveril musitseerimas

FOTOD:Jaanus Siim

 

Läbi akende muusika kuulamist meenutas oma laulupäeva kontserdi avakõnes Tunne Kelam. Ta tõmbas paralleele riigiga ja soovis, et sarnaselt toimuks ka Eesti puhul: siin tehakse alati midagi, mida teised väljast kuulavad-vaatavad.
Pidulisi tervitasid veel Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder ja Suure-Jaani vallavanem Ain Olesk. Maavanem arvas, et nii nagu kord laulev revolutsioon, nii on maailmas ainulaadne ka Hüpassaare metsalaulupidude traditsioon. Sõnavõttudega esinesid Eesti Muusikaakadeemia emeriit-professor Kuno Areng ja muusikateadlane Johannes Jürisson.
Kõik kontserdi kavas olnud 13 laulu pärinesid Mart Saare sulest. Meeskooride repertuaari kuulusid “Leelo”, “Hällilaul” ja “Oh kodumaa”, naiskooride omasse “Küll ma laulaks”, “Laulu eestvõtja”, “Linakatkuja” ja “Tantsides”, kammerkoorid esitasid laulud “Sööt” ja “Veeri, veeri, päivakõnõ” ning segakoorid “Laulik”, “Põhjavaim”, “Vihmakõne, vellekõne” ja “Laulu mõju”. Koore juhatsid Alo Ritsing, Andrus Siimon, Jüri Rent, Olev Oja, Aime Pärisalu, Maiu Linnamägi, Merike Toro, Lilyan Kaiv, Eve Paap, Tiina Savisaar, Kuno Areng, Veronika Portsmuth ja Ants Üleoja. Ühendkoori seekord laval ei olnud, sest pea iga kooriliik üksi vajas kogu lava - ühendkoor lavale lihtsalt ei mahtunud. Laulupäeva juhtis Andres Marand.
Korraldajad hindasid osavõtjate arvuks 1200-1300 inimest. Vaatamata nii suurele hulgale metsade vahele rabavaikusesse saabunud inimestele ja bussidele-autodele sujus kõik kenasti. Laulupidudel karastunud koorilaulja on tore, rahulik ja toimekas inimene.
Pärast kontserti kiirustasid lauluhuvilised pikas masinate rivis metsavahelise tee tolmu mattudes Suure-Jaani poole. Mart Saare viimases puhkepaigas Suure-Jaani kalmistul mälestati eesti muusikale üle 350 koorilaulu, rohkem kui 180 soololaulu ja 120 klaveripala kinkinud loojat mälestushetkega. Põlispuude all kõlas EKE Inseneride Meeskoorilt Ants Üleoja juhatusel kaunilt tema “Hällilaul”.
Järgnes kontsert Suure-Jaani kirikus. Siin tulid esitamisele Juhan Aaviku, Enn Võrgu, Ester Mägi, Priit Ardna, Urmas Sisaski, Tuudur Vettiku, Rudolf Tobiase, Helen Tobias-Duesbergi, Ara Banderi, Ülo Vinteri, Richard Ritsingu ja Gustav Ernesaksa teosed. Kohalikud ei mäleta, et nii palju rahvast oleks viimastel aegadel kirikus isegi jõulude ajal olnud. Korraldajad hindasid lauljate-kuulajate arvuks kokku 700 - 800 inimest. Kirikus esitas neli laulu - “Hoia, Jumal, Eestit”, “Eesti lipp”, “ Laul Põhjamaast” ja “Mu isamaa on minu arm” - ka ühendkoor. Ilmselt oli kuulajatel täiesti ainulaadne kogemus piltlikult olla koos lauljatega laulukaare all. Istusid ju kuulajad-lauljad segamini ja ühendkoori laulude ajal võis iga soovija kaasa laulda ning endki suure koori liikmena tunda. Selline elamus jääb kindlasti kauaks meelde.
Kõik, kellel oli kiirel sügistööde ajal õnnestunud Hüpassaarde tulla ning kellega sel kaunil päeval kokku puutusin, jäid üritusega ülimalt rahule. Oma osa oli viimases kindlasti ka ilmal.
Suur tänu Eesti Kooriühingule, Suure-Jaani kultuurimaja rahvale ja kõigile lauljatele ning abistajatele.

Leili Kuusk