Suure-Jaani aprillikuu esimene nädalavahetus oli rikas kultuurisündmuste poolest: laupäeval tähistas oma 115. aastapäeva segakoor "Ilmatar", pühapäeval andis kontserdi Suure-Jaani Gümnaasiumi Puhkpill. Ühistegevus, koorilaul ja puhkpillimäng on siinkandis alguse saanud juba üle-eelmisel sajandil ja oh imet - kestavad siiani.
Kui parematel aegadel on "Ilmataris" laulnud vähemalt 60 meest-naist, siis hetkel on neid vaid 26. Samas on aga tubli tulemus seegi - pakub ju tänane päev inimestele nii palju muid tegemisi ja meelelahutust ning seda lausa kodunt väljumata. Tundub, et juubelid mõjuvad kollektiividele noorendavalt ja jõudu andvalt. Aga eks see ole nii, et kui on stiimul, mille nimel pingutada, siis on ka tulemused. Saalitäiele kokkutulnutele esitati laule mitmest ajast: Karl August Hermanilt, Villem Kapilt, Albert Pettinenilt, Maret Mölderilt jt. Läti rahvaviisi "Puhu tuul" aitasid ette kanda külalised sõpruskoorist Bauskast, Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole" kanti aga lõpetuseks ette juba terve saalitäie rahva osavõtul. Pea pooled kuulajatest olidki lauljad - õnnitlema tulnud kooride esindajad Vändrast, Viljandist, Võhmast, Olustverest ja kaugemaltki.
Suure-Jaani Gümnaasiumi Puhkpill teeb alati meele rõõmsaks. Iga korraga tundub, et mängulusti ja vabadust on juurde tulnud. Ja muidugi - uusi lugusid. Seekord oli eriline heameel tõdeda, et mängijatel on ka järelkasv olemas. Kuigi mõni tüdruk veel hästi suur pasunat puhumagi ei ulatanud, esitati südilt kolm lugu. Kurb on ainult see, et ükski nooremate klasside poiss pasuna taha eksinud ei olnud. Selles osas on vist küll ajad üsna palju muutunud: õpilastega orkestris kaasa löövad vanemad pillipuhujad on eranditult tugevama poole esindajad.
Pisut nukker oli seegi, et laval ja saalis oli peaaegu ühepalju inimesi. Uskuge, mitte igal pool ei ole teil võimalik sellist vägevat orkestrit kuulata kui Suure-Jaanis. Ning kui kardate, et ei tea, mida nad seal "törtsutavad", siis repertuaaris olid seekord Tomaso Albinoni hingematvalt kaunis "Adagio", Andrew Lloyd Webberi popurrii "Ooperifantoom", Jerry Nowaki "Sinatra kontsert", Georg David Weissi Luis Amstrongi poolt kuulsaks lauldud "What A Wonderful World" ja mitmed teisedki kaunid palad. Tulge kuulama ja te tõdete, et ilus muusika sünnib ka meie endi keskel, meie oma laste esituses, mitte ainult maailmametropolides ja televiisoriekraanil.

Pasun, kuhu tüdruku viid? Suure-Jaani Gümnasiumi puhkpilli järelkasv

Kappide kestmisest andis teadust 10. aprillil Heliloojate Kappide Majamuuseumis toimunud Villem Kapi pojatütre Lilian Kapi klaveriõpilaste kevadkontsert. Tublid olid nii need, kes alles kolm kuud harjutanud, kui need, kellel juba mõned aastad klaveriõpinguid selja taga. Rõõmu teeb seegi, et Tallinnas tundub klaverimäng ka poiste seas üsna popp olevat - kuueteistkümnest esinejast kuus olid poisid. Laste esituses kõlas ka kolm Villem Kapi pala.
Aprillikuu viimase päeva õhtul kostusid aga lauluhääled Olustverest - oli "Lehola" koori 105. sünnipäeva kontsert. Õnnitlema tulnud naabritel oli, mille üle kadedust tunda - "Lehola" võib uhkeldada juba nelja dirigendiga! 43 aastat koori ees seisnud Aita Tammperele ja 17 aastase staaziga Maret Mölderile ning Agnes Kurele on sellest aastast lisandunud Kalev Saarva. "Must ronk" andiski juba tunnistust lisandunud uuest ja huvitavast ning pani koori uusi üleastumisi ootama.
Jõudu kõigile, kelles on sädet ja tahtmist oma igapäevaelu laulu ja muusikaga kaunimaks muuta.

Leili Kuusk