Mälumäng on Eestis populaarne, ajugümnastikat jagub raadiosse ja teleprogrammidesse. Kujutame ette, et ühes neist saadetest kõlab küsimus:
Leedus, Kaunases võib külastada Kuradimuuseumi, Ameerika Ühendriikides Wisconsinis Beloitis, Rock Riveri ääres asub Inglimuuseum, Riias saab külastada Automuuseumi, Tartus on mänguasjamuuseum, kuid kus asub Kappi(de) muuseum?
Loomulikult kõlab õige vastus, et Heliloojate Kappide muuseum avati Suure-Jaanis 30 aastat tagasi.
Vanas Kreekas tähendas sõna museion muusade templit – teadusele ja kunstidele pühendatud kohta.
Selles valguses vaadates on kogu Suure-Jaani kihelkond olnud muusade erilise soosingu osaline. Siinsest pinnast on võrsunud terve rida Eesti kultuuriloo jaoks olulisi isikuid.
Lähikonnas elas ja töötas esimene rahvusvaheliselt tuntud eestlane – Lehola Lembitu.
Suure-Jaanis asub ka vanim teadaolev naisele pühendatud mälestusmärk, Anne Ratecepa nime ja aastaarvu 1598 kandev rõngasrist.
Suure Jaani fenomen on minu jaoks seegi, et 3. mail 1895. aastal ilmunud Sakalast loeme: Karl Reimannil on kubernerihärra luba Suure-Jaani alevikus raamatukauplus avada. Eriline on ka see, et ka tänasel päeval võib suurejaanilane oma raamatupoest raamatuid osta, kuigi palju suuremaidki linnu peab ilma läbi ajama.
Joosep Kapi tööleasumine köstri ja kihelkonnakooliõpetaja kohale 1853. aastal tegi väikesest kirikukülast arvestatava ärkamisaegse kultuurikeskuse.
Suure-Jaani kihelkonnakool oli omamoodi õpetajate seminariks ümbruskonna külakoolide õpetajate jaoks – 1863. aastal oli Suure-Jaani kihelkonna 10 külakooliõpetajast seitse Suure-Jaani kihelkonnakooli haridusega.
Kooriharjutuste puhkepauside ajal kõneles Joosep Kapp kuulsatest heliloojatest: Bachist, Beethoovenist, Mozartist. Suurvaimude teoseid õpiti ja kanti ette.
1893. aastal rajati Joosep Kapi initsiatiivil Enge (Ängi) mõisa parki suveaed – Laululava koos 400 istekohaga publiku jaoks.
Mõisa ostis 1872 Abja talupoiss Jaan Iir. Peale tema surma pidas tema naine, Peeter Widriksi peres kasutütrena kasvanud Reet, 8 aastat lesepõlve ja abiellus 1889. aastal Jaan Kurrikuga. Reet pidas Enges 20 aastat käsitöökooli, kus käis õpetajaid isegi Soomest
Poolteist sajandit on Suure-Jaani kultuurielu tihedalt seotud Kappide dünastiaga. Ühe pere kolme põlvkonna esindajad on rikastanud kohalikku kultuurielu.
Joosep Kapp elas köstrikoolimajas, seal sündisid ka tema pojad Hans ja Artur ning ka Hansu poeg Villem.
Isa ametid üle võtnud Hans asus praegust muuseumi maja ehitama. Maja plaan kinnitati 10. augustil 1925, ehitustööd võtsid neli aastat, kuigi päris valmis maja selleks hetkeks ei saanudki.
Peale Hans Kapi surma ootasid suurejaanilased tema ameti jätkajaks kolmanda põlve esindajat Villem Kappi, kuid takistuseks said vastuolud pastor Jürgensiga.
Sidemed Suure-Jaaniga ei katkenud, suved veetis Villem Kapp alati isakodus.
Elu lõpuaastad veetis Suure-Jaanis ka Artur Kapp.
17.09.1971 sõlmiti maja üleandmiseks Viljandi Rajoonidevahelisele Koduloomuuseumile kaks lepingut:
Jevgenia Ivani t. Kapp kinkis ½ mõttelise osa majast ja Vilma Antoni t. Väli müüs oma alaealisele pojale Andres Välile kuuluva ½ mõttelise osa majavaldusest.
18.10.1971 asutati Kultuuriministeeriumi käskkirjaga Heliloojate Kappide memoriaalmuuseum.
Maja remonditi ja koostati ekspositsioon, mis paiknes neljas ruumis: kabinet, söögituba, magamistuba ja näituseruum.
Kabinetis väärib erilist tähelepanu klaver, mille Hans Kapile sünnipäevaks kinkisid Kihelkonna Seltsid – küllap sama klaveri abil on sündinud ka suur osa Villem Kapi helitöödest.
Teise toa seintel ja vitriinides paiknes kunstnik H. Tusti kujundatud näitus – selle koostamisel kasutati Teatri ja muusikamuuseumi ja Kirjandusmuuseumi kogusid.
Muuseum avas uksed 28.10.1973. Samal päeval avati ka maja seinal mälestustahvel Villem Kapile.
Kuna tegemist oli Viljandi muuseumi filiaaliga, siis palgal oli vaid muuseumitädi–järelvaataja, kelle ülesanne oli pileteid müüa ja maja korras hoida. Esimene neist oli Linda Võsa, talle järgnesid Amanda Teemus ja Laine Teemus.
28.12.1995 sõlmisid Viljandi maavanem hr Helir-Valdor Seeder ja Suure-Jaani Linnavolikogu esimees hr Tõnu Siimsoo lepingu riigi vara üleandmiseks Suure-Jaani linnale.
01.01.1996 aastal sai muuseumi haldajaks Suure-Jaani linnavalitsus. Maja remonditi ja seati sisse muusikasalong. Traditsiooniks on saanud salongiõhtud ja suvised muusikapäevad.
Käes on aasta 2003 ja Muusade linna Suure-Jaani museion tähistab oma 30. sünnipäeva.
Õnne ja edu talle.

Heli Grosberg
Viljandi muuseumi nimel