Mõte, mis idanes vähemalt kaks aastat, saigi teoks. Algas
kõik sellest, kui Aavo Otsa trompetiklassi solistid esinesid
Suure-Jaani muusikafestivalil tornikonterdiga, millel kõlas esiettekandes
Urmas Sisaski “Tornimuusika”. Suure-Jaani hakkas võrukale
Aavo Otsale nii meeldima, et ta tuligi meie maile tagasi mõttega
korraldada noortele trompetistidele üle Eesti suvelaager.
“Kui otsida mujalt Euroopast, siis teist nii ilusa loodusega kohta
ehk ei olegi“, põhjendas suveakadeemia peaõppejõud
Suure-Jaani valimist. “See akadeemia on ka omamoodi võimalus
tutvustada Julius Vaksi ja teisi omaaegseid suurusi, kes on tänamatult
varju jäänud “. Suveakadeemiaga tähistati ühtlasi
trompetiprofessor Julius Vaksi 110. sünniaastapäeva. Vaks
elas ja töötas elu viimased aastad meie kodulinnas. Põhipanuse
andis ta Eesti Muusikaakadeemias tööd tehes, olles õppejõud,
konsultant, revident. Tema panus eesti trompetikoolkonna rajamisel on
aukartustäratav. Julius Vaks on maetud Suure-Jaani kalmistule,
heliloojate Kappide ja Mart Saare lähedale.
9. juuliks kogunesid meie väikesesse linna 26 noort, nende hulgas
viis noormeest meie linnast, üks Sankt-Peterburist ja üks
Riiast. Töö läks täie hooga lahti. Kursused toimusid
neljas grupis: algajate trompetistide grupp, trompetiansambel, tromboonid,
tuubad, cornod ja jazz-workshop. Õppejõududeks olid Eesti
Muusikaakadeemia õppejõud: professor Aavo Ots, Aabi Ausmaa,
Aarne Ots ja kontsertmeistriks Meeli Ots. Puhutud sai nii palju, et
Suure-Jaani poisid arvasid esimese päeva kohta: ”Vahepeal
viskas üle”. Mida päev edasi, seda paremini läks.
Oskusi tuli juurde ja õpitu sujus. Lisandusid ka teised õppejõud.
Eks iga õpetaja oskused erine teisest. Aavo Ots on aastaid olnud
EMA trompetiõppejõud. Kogu elu on ta pühendanud trompetile
ja selle õpetamisele. Avo Ots on teinud nii head tööd,
et tema oma pere noormehed mängivad kõik trompetit ja teisigi
pille. Pojast Aarnes on sirgunud isa mantlipärija. Tema juhendamisel
toimusid õppepäevade raames jazz-workshopi tunnid. Noormees
on õppinud EMA –s ja täiendanud end tuntud USA, Hispaania
ning Soome jazzmuusikute juures. Ema, Meeli Otsa, roll suveakadeemias
oli olla kontsertmeister kõigile õpilastele. Neid saata
ja esinemistel toetada. Selle pere panus eesti muusikasse ja muusika
õpetamisse pälvis Eesti Rahvaliidu poolt 2003. aasta kevadel
“Aasta pere” tiitli. Peres on kokku kolm poega ja kaks tütart
ning kõik nad tegelevad või õpivad muusikat.
Suveakadeemia neljas õppejõud oli Aabi Ausmaa. Tema töötab
Rahvusooperis “Estonia” tromboonirühma kontsertmeistrina.
Ta on saavutanud mitmeid kaalukaid konkursivõite; esineb väga
palju, nii soolokavadega, kui ka mitmetes kollektiivides. Ka Suure-Jaanis
on ta muusikapäevade raames mitmeid kordi esinenud ja meie väike
linnake oli talle juba tuttav. Ta ütles, et hea oli tagasi tulla.
Aabi hea huumorimeel ja konferansjeeoskus andis kontsertidele võrratult
palju juurde.
Enamus lapsi ja täiskasvanuid olid siin esmakordselt. Niipalju
kui sajused ja külmad ilmad lubasid, said nad ka Suure-Jaanit näha.
Külastati heliloojate Kappide majamuuseumi, Jaanus Siimu fotonäitust,
käidi kalmistul heliloojatele austust avaldamas, rääkimata
kirikust ja kohvikust “Arturi Juures”. Käidi ka Hüpassaares,
kus professor Johannes Jürisson rääkis haaravalt Mart
Saarest, ja tehti rabamatk.
Nüüd ka natuke sellest, mida suurejaanilane suveakadeemiast
nautida sai. Kokku toimus viis kontserti: kirikus, kohvikus “Arturi
Juures” ja Muusikapaviljonis. Kenasti läks. Tööd
oli mehe moodi tehtud ja mida päev edasi, seda paremini pillid
kontsertidel kõlama hakkasid. Oli neid, kes olid aastaid pilli
mänginud, kui ka üpris vähese pagasiga mängijaid.
Suurepärase elamuse pakkusid Gatis Gorkusha Riiast, Aarne ja Jaan
Ots. Nad on võtnud osa paljudest konkurssidest ja saavutanud
kõrgeid kohti. Noorim osavõtja, kes esines, oli Aleksei
Ivanov, kes õpib Sankt-Peterburi IX Muusikakoolis. Veel esines
nende kõrval eesti noorte vaskpillimängijate paremik: Tõnu
ja Mati Tubli Viljandist, Jaan Piim Jõhvist, Mihkel Kallip ja
Tõnis Vaher Tartust, Meigo Märk ja Mart Aus Tallinnast.
Kõik said oma oskusi näidata. Kes üksi, kes mitmekesi,
kes ansamblites. Suveakadeemia trompetiansambli ja vaskpilliansambli
kava oli ajastust barokist-rockini. Esindatud olid ka rahvuslik puhkpillimuusika
ja jazz. Elamuslik oli reedeõhtune Nocturnimuusika Muusikapaviljonis
ja muidugi suurepärane kirikukontsert. Kui laupäeva õhtul
kohvik “Arturi Juures“ publik lõpuks jalgagi sai
keerutada, siis võis suveakadeemia päevi igati kordaläinuteks
pidada.
Eriliselt hea meel on selle üle, et Suure-Jaani noormehed trompeti
suveakadeemiast osa võtsid. Õppejõud jäid
nendega väga rahule ja loodan südamest, et noormehed ise ka.
Küsisin mõni päev tagasi Aavo Otsa arvamust suveakadeemiast
ja Suure-Jaanist. Ta tõdes veelkord, et neid võeti Suure-Jaanis
vastu kui omainimesi. “Olime kui vanad tuttavad”. Veel rõõmustas
ta väga professionaalse ja rohkearvulise publiku üle. Erilised
tänusõnad palus ta edasi anda Suure-Jaani Gümnaasiumi
majanduspersonalile ja väga vastutulelikule Priit Toobalile.
Ühtin minagi temaga. Aitah teile Eda ja Priit ja kogu töökas
kokkade pere! Aitäh gümnaasiumile, kes sellele projektile
käe alla pani! Suurim tänu Johannes Jürisson! Sina oled
alati seal, kus kõlab muusika ja midagi ilusat sünnib. Suurimad
tänud ka Eesti Kultuurkapitalile ja Haridusminiseerimile! Nende
rahadega sai trompeti suveakadeemia toimuma.
Südamest tänud Meeli, Aavo, Aarne Otsale ja Aabi Ausmaale!
Tegite tänuväärset tööd ja loodame südamest,
et see ei olnud Suure-Jaanis esimene ja viimane selline projekt. Kõigile
suurejaanikatele uusi muusikalisi elamusi ja kena suve jätku soovides.
Tiiu Siim
Trompetiakadeemia projektijuht