Vanasõna ütleb "Kaua tehtud, kaunikene". Nii tundubki, et muusikafestival läheb iga aastaga paremaks. Järjest rohkem inimesi saab osa neile koju kätte toodud maailmakultuurist ja tipptasemel esinejate kunstist. Juba tullakse kontserte kuulama kaugemaltki.
Heliloojatele Kappidele pühendatud festivali avakontsert oli kummarduseks trompetiprofessor Julius Vaksile. Esines Aavo Ots koos poegade ja klaverisaatjast abikaasa Meeliga. Eriti kirka mulje jättis Jaan Otsa poolt mängitud festivali avalugu - Franz Shuberti "Ave Maria". Avakontserdile kogunes nii palju rahvast, et osa kuulas väljas murul. Ilm oli imeliselt kaunis ja nii jätkus ka kontsert aias.
Avakontserdile järgnes mälestushetk Suure-Jaani kalmistul. Lilled viidi Kappidele, Saarele, Vaksile, Pettinenile ja hiljuti lahkunud "Arturi sõbrale" Rein Valdmaale.
Festivali esimene päev lõppes kontserdiga Lõhavere linnamäel. Oli imeline, täiesti pilvitu õhtu. Rahvusmeeskoor, kvartett ja Mikk Sarv tõestasid "uskmatutele", et Artur Kapi Ühingus juba mitu aastat idanev mõte lavastada linnamäel ooper "Lembitu" ei ole vaid väga suurte kulutuste ja jõupingutustega täituda võiv unelm. Kinnitust leidis Mati Palmi väide, et linnamäel võimendust peaaegu polegi vaja - kõik esitatu oli suurepäraselt kuulda. Peale ilusa elamuse aitas "Taara, avita!" ilmselt lähemale tuua Kappide juubeliaastaks planeeritavat ooperi lavastamist.
Pühapäevasel kontsert-jumalateenistusel oli eelmiste aastatega võrreldes maksimumarv kuulajaid. Omal ajal alustati aga viie-kuue inimesega. Maailmaesiettekandele tuli Andres Uibo tšellole ja orelile kirjutatud teos "Bach peeglis". Teose esiettekanne oli pühendatud Artur Kapile ja Rein Valdmaale.
Esimese lõunatunni täitis Peeter Vähi muusika. Pealkirjaks olnud pala "Müstiline ühinemine" kuulati mitmes esituses: plaadil mängis seda fagott, mida saatsid buda mungad, kohapeal aitasid aga maestrol pala ette kanda Harry Traksmann viiulil, Neeme Punder flöödil ja Ain Varts kitarril. Peeter Vähi rääkis oma tutvustuses kunstiinimeste ettenägemisvõimest. Suurejaanilaste jaoks osutus lausa prohvetlikuks tema poolt lõunatunni pealkirjaks valitud "Müstiline ühinemine", sest oli ju kontserdi ajal möödunud vaevalt kolm päeva sellest, kui vabariigi valitsus kiitis heaks haldusterritoriaalse korralduse muudatuse, millega saab teoks juba rohkem kui tosin aastat planeeritud ühinemine. Kuigi täpsuse huvides olgu lisatud, et pala kirjutades mõtles Peeter Vähi hoopis vähem maistele ühinemistele.
Esimest korda sai publik Kapi Ühingu Köleri 2 asuvasse majja. Ega majal eriti millegagi uhkustada pole. Mitu aastat kasutamata ruumid on jõutud vaid sodist tühjaks vedada - kuid maja ootab ümberehitamist või vähemalt remonti. Pisut räämas seinad sobisid aga hädapärast fotonäituse eksponeerimispinnaks. Huvilistele olid vaadata juba seitse aastat muusikafestivali pildistanud Jaanus Siimu fotod eelmise suve festivalist. Musitseeris Tobiase-nimeline keelpillikvartett. Esiettekandele tuli Robert Jürjendali "Manitseja". Ühingu maja remontimise fondi kogunes annetusi pisut üle kahe tuhande krooni. Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing tänab kõiki annetajaid.
Peterburi mungakloostri koor "Optina Pustõn" tõi õigeusu kirikusse selgi aastal täismaja. Esitamisele tulid vanavene kirikulaulud alates XV sajandist. Kaunid ja ülendavad helid. Aga ka tõdemus, et eelmisel aastal samas toimunud eestimaise "Orthodox Singersi" esinemisest saadud elamus kestab siiani ja kannatab võrdluse kuulsa Peterburi konservatooriumi vilistlaste kooriga välja.

 

Lõunamuusikatundides said huvilised kuulata veel trompetist Jüri Leitenit, oboemängija Olev Ainomäed ja kontrabassimängija Mati Lukki. Meeldivaid elamusi ja hulgaliselt teadmisi pakkus iga festivaliaegne lõunatund. Just "Arturi Juures" tekib esineja(te) ja kuulajate vahel vahetum kontakt kui suuremates saalides. Tore oli erinevaid pille ja nendel musitseerimist ning muusikat tutvustavatel loeng-kontsertidel näha hulgaliselt lapsi. Kas teil on näiteks aimu, millist vaeva peab oboemängija nägema pilliroohuulikute vestmisega? Ja üks huulik võib kesta halvemal juhul vaid päeva! Kas olete kuulnud, kui kurvakõlaline on Armeenia rahvapill duduk? Kui innustub mängija, kandub see kohe üle ka publikule. Ilmselt just seetõttu jättis erilise elamuse trompetist Jüri Leiteni poolt postisarvel ette kantud Mozarti metsasarvekontsert.
Tants satub tänapäeval kirikusse harva. "Tantsu litaanias" ühendusid priimabaleriin Kaie Kõrbi tants ja Ines Maidre oreli tantsuvormid. Tantsu õhkus tõesti kõigist paladest, tõeliseks tormiks paisus aga Bovet "Salamanca" (Hamburgi "Surmatants").

 

Suure-Jaani kirikus said huvilised veel kuulata "Õhtumissat", kus esinesid "Vox Clamantis" Jaan-Eik Tulve juhatusel, Jüri Leiten ja Andres Uibo; Sven Grünbergi muusikat akustilisele ansamblile "Õhtumeleolud"; laule ansamblilt "Rondellus" Ristija Johannese sündimise päevaks "Hüüdja hääl kõrbes" ja Urmas Sisaski autoriõhtut "Taevamehaanika" Viljandi Linnakapelli esituses. Muusikat mitmele maitsele. Kuulajaid ja kiitjaid jagus igale.
Johannese sündimise päeva kontserdil kommenteeris Jüri Kuuskemaa. Kohalolnutele üllatuseks kahtles kunstiajaloolane selles, et Suure-Jaani kirik on pühendatud Ristija Johannesele. Selle kahtluse kinnituseks viitas ta välisseinal olevale kotka kujutisele ja altaris paiknevale evangelist apostel Johannese kujule, keda kujutatakse peekriga, samal ajal kui Ristija Johannesel on traditsiooniliselt käes raamat, millel ohvritall. Jüri Kuuskemaa rääkis, et Ristija Johannes ja apostel Johannes ongi rahva teadvuses üsna segunenud ning nii on see tema arvates juhtunud ka Suure-Jaani koguduse liikmete ja linnarahva teadvuses.
Jahimaja rõdul kõlas sel aastal Mati Palmi laul ja Aare-Paul Lattiku harmoonium. Kohale toodud Tallinna Pühavaimu kiriku kontsertharmoonium oli tõeliselt uhke pill.
Jaanilaupäev algas festivali sümboliks kujuneda jõudnud "Päikesetõusukontserdiga". Soo-orkestrile sekundeerisid seekord Jassi Zahharov ja Jüri Aarma ning - mitu väsimatut kägu. Suve lühim öö tõi rahva varakult rappa. Hilistel saabujatel oli aga tõeline mure, auto tuli parkida kontserdipaigast kilomeetrite kaugusele. Kitsukest laudrada pidi jõudsid viimased huvilised pea 1200-st kohale praktiliselt kontserdi lõpuks. Jassi Zahharov võlus kuulajaid lauluga Webberi "Ooperifantoomist" ja pani rahva hommikujaheduses külma peletamiseks hoogsalt kaasa marssima. Eelmisele suvele ja toona rabas toimekalt tegutsenud Rein Valdmaale oli aga aeg mõelda, kui varalahkunud linnapea mälestuseks kõlasid suveöö hämaruses Barberi kauni "Adagio" helid. Päikese tõusu tervitati traditsiooniliselt Edvard Griegi hommikumeeleoluga süidist "Peer Gynt". Päike tõusis ja soos värelesid tuhanded õhkõrnad ämblikuvõrgud.
Jaanitule süütas sel korral Urmas Sisask, kes tegi selleks puhuks spetsiaalse Suure-Jaani tuleloitsu:
        Jaan läks jaanitulele, klaasike!
        Suure-Jaani tulele, klaasike!
     ...
       Lippas Kapp ja Kapp ja Kapp, klaasike!
       Artur, Villem, Eugen Kapp, klaasike!
       ...
Muusikafestival on selleks korraks läbi - elagu IX festival!

Leili Kuusk