Kui palju oli nendel õhtutel publikut?
Rahvast oli palju, s. t. parasjagu. Rohkem majamuuseumisse ei mahukski.
Inimestele meeldib, et esinejad seletavad salongiõhkkonnas lahti,
mida nad mängivad. Vestlus teeb muusika arusaadavamaks. Muidu oleks
raske neil, kes muusikat õppinud pole.
Kas võib öelda, et suurejaanilased on oma Kapid
taas avastanud?
Päris alguses kardeti küll, et Artur Kapi muusika on liiga
raske. Aga kuulates tuli välja, et ei ole.
Tema oli ju ka samasugune eestlane nagu meiegi, seepärast on loomulik,
et me tema muusikat kuulates seda mõistma hakkame.
Sageli arvatakse, et rahvas tahab ainult meelelahutust. Kuulates Kappide
muusikat ja klassikat üldse, saab aga meeled hoopis kokku liita.
Ja eesti inimesed mõistavad, et ei pea sugugi kogu aeg lahutama,
vaid on hea, kui antakse ka aega koguda.
Kas salongiõhtud sügisel jätkuvad?
Kindlasti. Suure-Jaani on mõnus linn, kuhu ei sobigi mingi suurettevõtlus
või äriajamine.
Siia sobib hoolimine nendest, kes siin on elanud ja midagi ära
teinud. Ja ega Eestis olegi teisi sama väikseid linnu, kust oleks
välja kasvanud nii palju suurvaime. Me peamegi kultuurile rohkem
rõhku panema.
Kes on need, tänu kellele kontserdid Kappide majamuuseumis
aset leiavad?
Muuseumi perenaine Laine Teemus, ürituse hing ja idee autor Johannes
Jürisson ning Vardo Rumessen.
Rumessen alustas salongiõhtuid heategevuskontserdiga, annetades
honorari muuseumi tarbeks.
Ja nii nagu möödunud aastal, avab Vardo Rumessen eeloleval
reedel ka heliloojate Kappide mälestusele pühendatud II Suure-Jaani
muusikapäevad. Tema loengu teema on «Artur Kapi oratoorium
«Hiiob» teel maailma».
Jaanika Kressa