Mis oleks, kui võtaks heliloojate Kappide ja Suure-Jaani teema taas ülesse. Mis sest, et vastavad pidustused juba tükk aega möödas. Tuli tuha all hõõgub edasi. Tookord tehti mitmeid plaane, kuidas Suure-Jaani linna ja tema kultuurilugu rohkem kilbile tõsta. Heliloojad Kapid on seda juba piiri taga korduvalt teinud. A.Kapi mitmed teosed, sealhulgas ka oratoorium “Hiob” on Saksamaal ette kantud ja peetakse plaane nende taasesitamiseks. Hiljuti mängiti Pariisis V.Kapi sümfoonit nr 2. Kõik teosed on ovatsioonidega vastu võetud, kriitika palju kiidusõnu öelnud. Saksa kirjastused on ära trükkinud hulga Kappide noote. Nii kontsertide kui ka noodiväljaannete kommentaarides on ära märgitud ka heliloojate kodulinna Suure-Jaani nimi.

Mis suurejaanlased arvavad, kui asutakse heliloojate Kappide ühingu? Te küsite, miks seda vaja on, kui nad niigi juba kuulsad küllalt. Ühingut on vaja selleks, et:
1) välismaa kuulsatele prohvetitele ka kodumaal suuremat populaarsust hankida;
2) Suure-Jaani linna nimele laiemat kõlapinda saada;
3) Ühingu kaudu on heliloojate teostele kergem materiaalset toetust leida.
Välismaa kontserdifirmad panevad heliloojate muusika arvelt suuri summasid taskusse, kodulinnal pole aga raha heliloojate majamuuseumi remondiks, ei vastava kirjanduse trükkimiseks ja levitamiseks, kontsertide korraldamiseks.

Et ühing saaks eksisteerida, selleks peab olema vastav liikmeskond. Siit üleskutse – kel kodulinn ja selle kultuur kallis, astuge Kappide ühingu liikmeks. Sooviavaldused koos kontaktandmetega esitada linnapea nimele.

Mis oleks, kui teeks mõningaid ümberkorraldusi ka tänavate nimetustes. 1950 ja 1951 aastal muudeti ideoloogilistel kaalutlustel ära ligi viisteist tänava ja platsi nime. Osa on neist küll taastatud, kuid enamus mitte. Näiteks on endine Vabaduse tänav ikka veel Liiva tänav, endine Valula puiestee ikka veel Pihlaka puiestee jne.

Mis oleks, kui endiste tänava nimetuste taastamisega jätaks paigale Köleri tänava ja looks juurde paar uut. Nii võiks Tallinna tänavast saada heliloojate Kappide või Kapi tänav. Tallinnas eksisteerib sellenimeline tänav juba 1938 aastast. Kui on Köleri ja Kappide tänav, siis võiks Pärnu tänavast saada Mart Saare tänav. Need kolm esindavad üht olulist lõiku Eesti ajaloost ja kultuurist. J.Köler , Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, 19.sajandi talurahvaliikumise algataja., A.Kapp kui üks esimesi eesti sümfoonikuid ja vastava heliloojate koolkonna rajaja, M.Saar kui esimene modernist, nooreestlaste liitlane ja rahvusliku koorilaulu stiili rajaja. M.Saare juurest viib tee C.Kreegini , sealt edasi V.Tormiseni, ühtlasi haarab M.Saar ja tema elutööjätkajate looming üht suurt osa ka eesti laulupidude ajaloost. Sama saab öelda ka Kappide kohta. Ja lõpuks veel üks ettepanek: nii välismaa kui ka mitmetes Eestimaa linnades on kombeks tähistada vastavate siltidega majad, kus on elanud riigi ja selle kultuuri seisukohalt väljapaistvad isikud. Näiteks: “Siin elas neil ja neil aastatel esimene eesti trompetiprofessor J.Vaks”, “siin rahvusvahelist tunnustust leidnud maalija P.Kondas”, “siin riigikogu esimees või /ehk president T.Savi.”

Mida arvab sellest endast lugupidav Suure-Jaani kandi rahvas?

Johannes Jürisson
muusikateadlane
Muusikaakadeemia emer.dotent