"Juba kolmandat aastat korraldatav muusikaüritus võib traditsiooni astmel ajalooks saada, kui suure-jaanilased edaspidigi huvi puudumist üles näitavad," väitis kultuurimaja direktor ju muusikapäevade kohapea1ne korraldaja Tiiu Siim ajalehele. Seega seisnes muusikapäevade viletsus selles, et kohalikud elanikud ei ole veel arusaanud väärtustest, mis neile koju kätte on toodud.
Jaanus Siim päris külalistelt, mida nad arvavad Suure-Jaanist ja sellest, et kuulajaid oli kirikus vähevõitu.
Pille Metsson, kes mängis Suure Jaanis orelit, rääkis, et hea on olla sellises kohas, kust on pärit suured heliloojad nagu Artur Kapp. Eriline tunne on mängida orelit, mida maestro on mänginud. Kuid piinlikke momente rahva vähesuse pärast on ta tunda saanud mujalgi Eestis.
Andres Uibo, kes on muusikapäevade mõtte algataja ja peakorraldaja, leiab, et tal on väga kahju Suure-Jaanist lahkuda, sest siit on pärit paljud suurmehed. Taani külalisega kalmistul jalutades oli tal uhke tunne võimaluse üle näidata mitmete suurmeeste haudasid, kes Eestimaale on kuulsust toonud. Tema soov on tutvustada ja propageerida meie vaatamisväärsusi kaugemal. Andres Uibo ei leidnud sugugi, et kuulamas oleks olnud vähe rahvust.sest 70 inimest nagu tol päeval, on tõsise muusika jaoks hea külastajate hulk. Kommertsüritustega, kus esikohal on raha, ei tohiks sellist üritust võrrelda, sest tegemist on ikkagi kultuuripärandi säilitamise ja hoidmisega. Uibo arvas, et kui kontserdil poleks olnud kedagi peale Johannes Jürissoni, siis oleks see olnud täiesti piisav, et teha ajalugu, sest Johannes on olnud ikkagi see, kes on kirjutanud raamatuid, kelle nime teavad kõik muusikaajaloolased ja muusikud. Tema viibimine üritustel oli interpreetidele piisav tunnustus.
Viiulikunstnik Maano Männi tõi esile väga positiivse loomingulise aura, mis Suure-Jaanis valitses. Talle meeldis kohalik stressivaba õhkkond ja kultuur lembesed inimesed, kellega ta kokku puutus. Tema sõnul on praegusel ajal üldse tendents, et muusikat võetakse kui meelelahutust, kuid tegelikult võib muusika ka mõtlema panna ja anda võimaluse vaadata sissepoole. Praegune aeg on liialt väljapoole, liiga fassaadlik, kusjuures eestlane peaks oma heliloojaid ja muusikuid rohkem väärtustama, et ei tuntaks huvi ainult mujalt sissetoodu vastu.
Aare Tammesalu, tsellomängija ja Mustjala muusikafestivali kunstiline juht oli vaimustuses Suure-Jaani loodusest, kiriku akustikast. Ta jäi rahule ka publikuga.

 

Muusikapäevade esinejaid (vasakult): Maano Männi, Pille Lill, Pille Metsson, Andres Uibo, Aare Tammesalu.

FOTO: Jaanus Siim