Pange Poiste ajalugu: Aleksander (Dubbelmann), Kalle, Valli, Kaarel, Tõnu, Rein (Vahemaa), Endel (Saar) ja Margus
FOTO: Erakogust
16. veebruaril peavad Vastemõisa Rahvamajas oma 20. juubelit Pange Poisid. Mulle tundub koguni, et niikaua kui ma Viljandimaa isetegevuslaste perre kuulun ja mäletan, on üritustel ikka kõlanud Vastemõisa meeste laul - põhiliselt romantilised laulud armastusest, kodust ja loodusest, aga ka naljalaulud.
Pange Poisid - need on Tõnu Loim, Kalle Lillepõld, Jaan Mätas, Margus Raidma, Kaarel Saar, Valdo Laas, Bernhard Aaremaa ja muidugi nende juhendaja Valli.
3. veebruaril sai kakskümmend aastat ansambli esimesest proovist. Põhiliselt tuldi toonase kultuurimaja juhataja Mati Lepiku kutsel. Legendid pajatavad, et Mati Lepik rääkinud poistele, et Valli ootab neid proovi ja noorele õpetajale, kes meesansambliga töötanud ei olnud, et poisid ootavad juhendajat. Nii nad kokku said ja jäid.
Tänastest lauljatest on esimesest päevast kohal Tõnu, Margus ja Kaarel, vähem kui aasta pärast liitus ansambliga ka Kalle. Ansambli noorim - Valdo - ütleb, et temal oli valida, kas laulda või tantsida - ja ta otsustas 1994. aastal laulmise kasuks. 1998. aastal liitus Pange Poistega varem näidissovhoosi meesansamblis laulnud Jaan ja kõige hiljem - viis aastat tagasi - Benno. Võib öelda, et temagi tuli laulmise juurde tantsimise kaudu. Benno räägib, et temale tõi saatus laulmise kandikul kätte. Ta harrastas koos Valliga väga heal tasemel peotantsu, tulles isegi Eesti meistriks. Vahel viis ta ansamblit oma bussiga esinema. Kui elu keerdkäigud tema leivad ansambli juhendajaga ühte kappi viisid, siis tuli mõni aeg hiljem juba loogilise jätkuna ka võimalus laulumeheks hakata, kui toonane tenor ansamblist lahkus.
Kamba peale on mehed ansamblis laulnud pisut üle 110 aasta. Vanim neist on 54 ja noorim 38. Mis mehed need ikkagi on, kes nii kaua laulmise juures on püsinud?
Tõnu meenutab, et ansambli alustamise aegadel oli õnnis kommunismiaeg ja taidlus õitses. Tema mängis lisaks ka puhkpilliorkestris ja laulis segakooris ning oli „Ristiku” ja hiljem „Naudingu” trummar. Kaarel lisab, et temagi valis kunagi kultuurimajas kuulutuselt neli uut ringi, aga neli päeva nädalas kodust väljas oli ikka liig, mis liig ja nii jäid ainult Pange Poisid. Võib öelda, et meeste igapäevatöö on muusikast küllalt kaugel: neli meest olid või on praegugi autojuhid, üks autode müüja ja kaks ehitajad. Muusikaga on kõige rohkem seotud Tõnu, kes on kümmekond aastat DJ tööd teinud - mõned aastad isegi Mulgi Raadios.
Üsna üksmeelselt leitakse, et loobumise mõtet pole siiani tulnud, sest punt on väga mõnus. „Siin on möödunud minu ja küllap ka teiste poiste parimad aastad”, ütleb Tõnu. Margus meenutab, et vaid esimesel aastal oli ta suhteliselt ükskõikne, hiljem tuli tunne, et ta saab hakkama ja laulmine hakkas meeldima. Muidugi on ansambli tegevuses olnud paremaid ja halvemaid aegu. Praegustele ansambliliikmetele lisaks on siin kunagi laulnud veel kümme meest. Vabariigi ajal kadusid paljud endised töökohad ja perele leiva teenimiseks tuli vahel kaugemale tööle minna. Tõnu meenutab, et kuigi lauluproovid said vahepeal pühapäevale toodud, oli ta tihti selleks ajaks nii väsinud, et praktiliselt proovidesse ei jõudnud - käis vaid esinemas.
Aga esinemisi on Pange Poistel palju olnud. Kõige rohkem muidugi jaanipäeva paiku ja aasta lõpus. Esinetud on kontsertidel, puhkeõhtutel, kohvik-klubides, asutuste pidudel, kokkutulekutel, matustel, pulmades, juubelitel ja mitmesugustel muudel üritustel paljudes kohtades Viljandimaal, Saaremaal, Põltsamaal, Raplas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, Paides - aga ka Soomes ja Rootsis. On juhtunud, et päevas oli kolm esinemist. Hea sõnaga meenutavad mehed Saaremaa reise - lauldud on isegi koos kogu praami rahvaga - ja piiri taga käimisi. Ansambli viimane pikem reis viis neid Soome, viima külakosti Suure-Jaani sõprusomavalitsustesse Ulvilasse ja Jokioisesse. Ülesastumisi oli Soomes tihedalt, aga mehed tulid hästi toime ega nurisenud - laulu jagus alati bussigi. Jagus ka huvi kõige selle vastu, mida meie soome sõbrad oskasid näidata-tutvustada - küsiti veel lisagi ja käidi uudistamas, millistes tingimustes praktiseerivad meie vallast Ulvilasse õppima läinud tulevased autoremontijad.
Benno ütleb, et meelde jäävad ka need esinemised, millel küljes väike võistlusmaik. On osa võetud ülevaatustest - ka vabariiklikest - ja vokaalansamblite festivalidest. Võru festivalilt toodi 1997. aastal esikoht.
Kui Pange Poisid 8. märtsil 1988 esimest korda publiku ette astusid, laulsid nad kolm laulu: Aastad, Lihtne lauluke ja Vaat, kus polka! Kui palju praegu ansambli repertuaaris laule on? „Sadu” - arvavad mehed. „Täpset arvet ei ole pidanud. Kohe teeksime neist ära 25-30.” On kindel raudvara, millele esinemisteks vanu laule juurde ”soojendatakse” ja igal aastal mõned laulud juurde õpitakse. Valli ütleb, et on ka neid laule, mis pole omaseks saanud - „peale läinud” - kuigi nad on selgeks õpitud ja mõnel esinemisel ettegi kantud. „Need laulud ei hakanud helisema”, ütleb Tõnu. „Ansamblilaul on suhteliselt spetsiifiline. Erinev näiteks koorilaulust, kus iga mees möirgab, nagu torust tuleb. Ansamblis tuleb ikka üksteist kuulata ja tunnetada.”
Olen päris mitmel korral Pange Poiste esinemiste juures viibinud ja kuulnud, et Valli annab meestele enamasti hindeks „nelja”, lisades sellele heal juhul plussi - või vahel miinuse. Kas ja kuidas Vallilt „viit” on võimalik teenida? Mehed on üsna ühel meelel, et viisi saab tõesti üsna harva, aga neli plusse küll. Ja seda ilusam on, kui see ”viis” tuleb hästi õnnestunud proovi või esinemise eest. „Peab korralikult proovides käima ja tööd tegema.” „Suur tänu Vallile, et tal on meiega nii palju kannatust olnud.” Valdo naerab, et „viie” jaoks tuleb vist rohkem „moosida”. Tõnu: „Minu arust hindab Valli meid tihtilugu üle. Kiidab rohkemgi kui vaja. See loob proovides meeldiva õhkkonna - alati on tahtmine tulla. Nii juba 20 aastat. Eks alguses oli tegemist rohkem. Vaeva on olnud ka puht tehniliste probleemidega, nagu hääle arendamine ja rõhuasetus ja et see kõik korraga tuleks.” Valli: „Pange Poisid on ära teeninud kindlalt tugeva nelja! Nad kannatavad mu kamandamist ja õpetamist. Neil on väga suur oskus end esinemiste ajal kokku võtta ja see annab kõigile enesekindlust ning rahulolu tehtavast. Olen neile selle eest lõpmata tänulik! Oleme 20 aastat koos kasvanud. Tunneme ja austame üksteist. See on väärtus. Pange Poisid on kindlalt osa minu elust, oleme arenenud, vigu teinud, otsinud - koos. Võib-olla on nad isegi mu elutöö.”
Mis annab jõudu proovi minna? Valli: „Vahel on tõesti raske õhtul peale päevatööd kodust välja minna. Aga see on vaid korraks. Kui juba meestega koos olen, on ka väsimus läinud. Eks me arutleme elu üle ja rõõmustame-kurvastame koos. Stiimuliks on see, kui meid ikka ja jälle esinema kutsutakse. Iga esinemine ja pidu on ju kordumatu ning see võtab nii mõnegi pinge maha ja ühendab meid veelgi.”
Kas kohtume kõigiga ka ansambli 25. sünnipäeval? Pea üksmeelselt ütlevad mehed, et pole ansambli laialiminekust kuulnud ning et kavatsevad jätkata või et jätkavad siis kui jumal elu ja tervist ning võimalust annab - kes teab, mis juhtuda võib. Ei paku ju Eestimaa hetkelgi veel kõigile tasuvat tööd. „25. juubelini peaks ikka välja venitama küll. Me ju alles nii noored ja nooruslikud! Püssirohtu just nagu oleks. Leiaks ainult sobivaid laule,” arutleb Tõnu.
Ka Valli ütleb, et nii nagu eelmisel sünnipäeval, ihkab ta selgi korral kingituseks kõige rohkem uusi laule. Ja muidugi kõigile laulumeestele ja nende peredele head tervist, armastust ja kodusoojust, et jätkuks ikka tahtmist ja jõudu edasi laulda - head lauluhäält ja rohket kuulajaskonda. Soovime jätkuvalt oma lauluga lahutada kuulajate meelt ja tahame edaspidigi pakkuda meeldivaid elamusi, ütleb Margus. Kalle loodab, et Pange Poisid on tulevikuski sama tuntud kui praegu. Benno aga, et läbisaamine oleks ikka sama hea, kui seni - ja et nad ei oleks oma meesansambliga siin ilmas üksi.
Ja ega nad ju polegi üksi. Kõigi nende pered on aastaid leppinud sellega, et mehed korra nädalas proovis käivad ja sellele lisaks vahel veel päris tihti ka esinemas. Enamus meestest ütleb, et nende laulmisest-ärakäimisest pole kodus tavaliselt probleeme tekkinud. Kas saab olla paremat sellest, kui saad tegeleda asjaga, mida armastad ja kui lähedased sind selles toetavad? Jõudu Pange Poiste peredele olla edaspidigi toetavad ja mõistvad - ka neil aegadel kui tuleb mitmel järjestikusel päeval esineda või kui on juhtunud, et lauluõli on pisut rohkem tarvitatud kui hädatarvilik. Sest - kui sünnib laul, on tunded olemas.
Ja Pange Poistel oleme ju meie - tänulikud kuulajad. Elagu Pange Poisid!
Tagasi
