"Sakala" nr 114
14. juuni 2005

 

Suure-Jaani Gümnaasiumi puhkpilliorkestri reis Poolasse 2.-5. juunini tõi endaga kaasa esinemisärevust, ettenägematuid viperusi ja arenema hakkavaid sõprussuhteid.

Kell oli kuus neljapäeva hommikul, kui Suure-Jaani Gümnaasiumi puhkpilliorkestri liikmed end kahekorruselisse bussi pakkisid. Mõned pillimängijad võeti peale veel Vändrast ja Pärnust, kus ootas ka dirigent Rein Vendla.
Reis viis 54 eestlast Viljandimaaga sõprussidemetes olevasse Podlaski vojevoodkonda ja selle keskusesse Bialystoki. Juba seitsmendat korda leidis seal aset rahvusvaheline noorte puhkpilliorkestrite festival "Wersal Podlaski". Suurejaanilased võtsid sellest osa teist korda.
Pillimängijatega kaasa sõitnud Suure-Jaani delegatsioon täitis reisil linna esindamise kõrval veel teist eesmärki: sõlmida sõprussuhted Bialystokist 50 kilomeetri kaugusel asuva Hajnowka linnaga.

Pidu euroraha eest
Terve päeva kestnud sõidu järel jõudis bussitäis festivalikülalisi Bialystokki. Nende majutuskohaks olevat majanduskooli ühiselamut kaunistasid sinised lipud ja tähtedega plakatid, mis andsid tunnistust, et kuigi Suure-Jaani orkestril tuli maksta vaid kohalesõidu eest, ei võõrustanud korraldajad neid sugugi oma kulul.
"Eelmisel aastal rahastasid festivali enamjaolt vojevoodkond ja sponsorid," selgitas üks reisi organiseerijaid, Suure-Jaani Linnavolikogu esimees Priit Toobal. "Tänavu kirjutasid korraldajad Euroopa Liidule noorteprojekti ja Suure-Jaani kool oli selle juures nende partner."
Tänu eurorahale oli festival seekord suurem. Kui mullu osales sellel 12 orkestrit ning külalisi oli vaid Eestist ja Valgevenest, siis tänavu näitas oma mängimisoskust 19 kollektiivi. Eelmise aasta väliskülalistele olid lisandunud Slovakkia, Ungari, Saksa ja Leedu noored.

Linnapea uuris sõpruslinna
Festivaliüritused algasid reedel. Orkestrile oli ette nähtud ekskursioon Bialystoki ümbruses ning kontsert ühes linnakeses.
Algasid ka seiklused. Päevakava osutus nii tihedaks, et enne esinemise algust ei jõudnud orkester kordagi proovi teha ja nii mängisid mitmest kohast pärit muusikud esimest korda kokku publiku silme all.
"Läks päris hästi," muigas kontserti kuulanud Suure-Jaani Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Ülle-Ly Vohnja. "Lõpuks said nad pillid isegi soojaks puhutud."
Suure-Jaani linnapea Ülo Köst ja segakoori Ilmatar juht Riina Mankin istusid samal ajal Valgevene piiri lähedal asuva Hajnowka linnapea kabinetis.
"See, et üks meist on tunduvalt väiksem kui teine, ei ole sõprussuhete juures absoluutselt probleem," kinnitas 24 000 elanikuga linna juht Anatol Ochryciuk. Ülo Köst oli tema tähelepanu juhtinud asjaolule, et Suure-Jaanis on ainult 1300 inimest.
Linnajuhid avaldasid lootust, et omavalitsuste sõprussuhetest saab asja. Ülo Köst lubas, et poolakatele läkitatakse veel sel suvel kutse tulla Eestisse tutvumiskäigule.

Tantsutüdrukud püüdsid pealtvaatajate pilku
Festivalil osalevaid puhkpilliorkestreid võis esimest korda paraadvormis imetleda reedeõhtusel avamistseremoonial. Sellist vaatepilti Eestis ei näe: värvilised kostüümid, läikivad pillid, viimistletud rivimarss... Ja millised tantsutüdrukud: miniseelikutes ja siredasäärsed, käes värvilised tutid, muusikale vürtsi juurde andmas!
Laupäev algas eestlastele üllatusega. Ühiselamusse tuli katoliku preester, käes ühe Suure-Jaani tüdruku rahakott. Piiga oli selle eelmisel päeval tänaval kõndides kaotanud. Rahakoti leidnud naine oli leiu viinud kirikusse ning sealne preester oli kulutanud tunde linna hotellidesse helistades ja eestlasi otsides.
See vahejuhtum tegi orkestrantidel, kes end taas kontserti andma asutasid, tuju heaks. Seekord astus kollektiiv üles perepäeval ühes Bialystoki elamurajoonis.
Kõigepealt tegi etteaste tosin IV-VIII klassi tüdrukut, kellest enamik on puhkpilli õppinud alles aasta.
"Siin on lahe!" kiitsid nad lavale minekut oodates.
"Algul oli seda pilli raske mängida, nüüd on juba kergem," jutustas Minna Räty, kes puhub althorni. "Esialgu läksime proovi lihtsalt niisama, et mängida. Aga kui öeldi, et saame Poola, hakkasime rohkem harjutama!"
11-aastane Marili Luuken ütles, et Rein Vendla on väga nõudlik dirigent, kuid tema arvates on see hea.
"Rein on selline lahe vend!" rääkis tüdruk. "Ta on proovides lõbus ja ka esinemistel kütab tuju üles. Vahel teeb ta nii palju nalja, et me ei saa pilli mängidagi - naerma ajab!"

 

Igas vanuses mängijaid
Dirigent Rein Vendla ütles hilisemas jutuajamises, et võtab orkestrisse kõik, kes selleks soovi avaldavad, olenemata muusikalisest ettevalmistusest.
Vendlal on orkestreid veel mitmes paigas peale Suure-Jaani. Sellel reisil olid kaasas umbes pooled kõigist tema mängijatest.
Dirigent tunnistas, et festivalil ei mänginud eestlased täie võimsusega nagu paljud teised kollektiivid. "Me ei tee kommertsi. Püüame muusika sisse panna natukene ka ennast ja sellepärast meid siia tagasi kutsutaksegi," lausus ta.
Ka orkestri eakamad liikmed, vennad Vello ja Enn Sääsk hakkasid pillimänguga omal käel tegelema ega ole muusikakooli lõpetanud.
59-aastane Vello Sääsk mängis esimest korda klarnetil kaerajaani juba algkoolis. Praegu on tema pill bariton, kuid vajadusel lööb ta ka trummi
62-aastane Enn Sääsk alustas 1960. aastal kontrabassiga. Ta oskab mängida basskitarri ja tenorsaksofoni, kuid orkestris puhub ta trombooni.
"Pillimäng hoiab noorena," kinnitasid mehed. Festivalist rääkides ütlesid nad, et eelmisel aastal tuli lastel indu juurde, kui nad nägid, mida mujal maailmas tehakse.

Äike nurjas esinemise
Laupäeva õhtul olid festivali tipphetked: rongkäik läbi kesklinna ning kontsert Branickichi palee õuel.
Palee õues oli pealtvaatajaid murdu. 19 orkestrit seisis platsi ääres poolkaares, et kordamööda keskel esinemas käia. Eestlased pidid üles astuma neljateistkümnendana.
Möödus mitu tundi. Just enne Suure-Jaani orkestri esinemist hakkasid taevas sähvima välgunooled ja ürituse katkestas paduvihm. Bussi poole lipates nägid eestlased silmanurgast ilutulestikku, mis kiiruga taevasse lennutati.
Nurjunud esinemise kompensatsiooniks sai Suure-Jaani orkester viimase päeva galakontserdil üles astuda viiendana.
Dirigent Rein Vendla oli enne esinemist silmanähtavalt närviline ning mängijad kuuletusid tema käskudele vastuvaidlemata.

Kõik sõltub eestvedajast
Lavale astudes polnud murelikust dirigendist aga enam jälgegi. Vendla flirtis publiku ja orkestriga, viskas tukka ning säras nagu päike. Paljude teiste kollektiivide pikkade etteastete kõrval oli Suure-Jaani orkestri esinemine elegantselt lühike ja meeldejääv.
Hiljem esinemist analüüsides leidis 26-aastane Tuuli Põder, et kontsert oleks võinud ju mõne loo võrra pikem olla. "Ilmselt oli aga Reinul ikkagi õigus, et pärast pikki etteasteid tuli teha midagi lühikest ja erksat," tõdes ta.
Suure-Jaani gümnaasiumi vilistlasena orkestris saksofoni mängiv Tuuli Põder lisas, et sel aastal festivalil nähtu ei olnud talle enam uus. Esimesel aastal vaatasid eestlased orkestrite ja tantsutüdrukute show'd aga üllatusega. "Meil ju selliseid traditsioone ei ole!" nentis ta.
Seda, et kooliorkestrid Poolas väga populaarsed oleksid, kohalikud inimesed siiski ei arva. Suure-Jaani grupi tõlgiks olnud noormehe Kuba sõnul on Podlaski vojevoodkonnas 50 põhiharidust andvat kooli, kuid puhkpilliorkester on neist vaid kümnes.
"Kui koolis on eestvedaja, siis sellega tegeldakse. Kui sellist inimest ei ole, ei ole ka orkestrit," lausus ta.
Samamoodi on ilmselt Eestiski.

ELANIKUD
Poolas 38,8 miljonit,
Podlaskie vojevoodkonnas 1,2 miljonit,
Bialystokis 300 000,
Hajnowkas 24 000,
Viljandimaal 58 400,
Suure-Jaanis 1300.

Liisi Seil

Põhiorkestriga oli kaasas Suure-Jaani gümgaasiumi VI-VIII klassi tüdrukutest koosnev grupp,
kellest paljud on pilli mänginud alles aasta.
Poolas-käik innustas neid muusikategemist jätkama.



Sel Poola noormehel tuli rongkäigus kanda üsna rasket pilli.



Suure-Jaani orkestril tuli esineda ka elamurajoonis perepäeval



Enamikul festivalil esinenud orkestritel olid kaasa tantsutüdrukud,
kes püüdsid etteastetega üksteist üle trumbata.

FOTOD: Liisi Seil