"Sakala"
02. november 2005

 

KÜLASTASIN ÜHEL kaunil vananaistesuve laupäeval Suure-Jaanit. Olin mõtlik kulgeja, kes jalutas surnuaial, imetles paisjärve, oli rõõmus vaate üle, mida pakkus kohvik Arturi Juures. Minu teele jäi ka kesklinn, milles paiknevad täispuidust pingid pole mitte ainult kaunid, vaid võimaldavad rändajal jalgu puhata. Ka gümnaasiumi juurdeehitist nägin viimaks oma silmaga lähemalt ning jäin uskuma kusagilt loetut, milles väideti, et see kool on Eestis kauneim.
Lõpuks astusin sisse heliloojatele Kappidele pühendatud muuseumi. Muuseum oli väike, armas, perenaine emalikult heatahtlik. Meelde jäi Eugen Kapi klaver ja plaadilt kuuldavale lastud Artur Kapi heliteos. Enne Suure-Jaaniga hüvasti jätmist märkasin, et haud, mille hetk tagasi olin korrastanud, oli taas kattunud värviliste lehtedega.
VEENDUSIN TAAS KORD, et Suure-Jaani on endiselt Viljandimaa kauneim väikelinn, milles asuv kalmistu on linnakese pärl. Siinsesse surnuaeda on sängitanud minu vanaisa ja mul pole kunagi olnud põhjust kalmistuvahtide töö üle nuriseda. Kuuldavasti töötavat nad andunud pühendumusega. Selgi päeval oli surnuaed heas korras.
Suure-Jaani kalmistu on omaette vaatamisväärsus ja harva võib Eestis kohata surnuaeda, kus on nii palju vaadata.
Tegemist on omanäolise ja hästi planeeritud kompleksiga, mis koosneb kirikust, monumentidest, suurejoonelisest väravast ning kesksel kohal asuvast kabelist. Sellesama kompleksi osadeks võib tinglikult lugeda idüllilist paisjärve ja Lembitu monumenti, mis kalmistu vahetusse lähedusse jäävad.
Paisjärve teisel kaldal võib vaadata alati eeskujulikult hooldatud parki, mis on rajatud kunagise koolijuhataja Paul Kondase eestvedamisel.
SUURE-JAANIS on klassikaline Eesti surnuaed, mis on silmapaistvalt uhke stiiliga. Seal võib kohata hulgaliselt esinduslikke vaateid, leida mitu hauaplatsi, millel on suurkujude monumendid, kuid on ka palju väiksemaid huviäratavaid hauakivisid.
Suure-Jaani surnuaed on erakordselt rikas Eesti kultuuriloost tuntud inimeste kalmude poolest. Seal puhkavad maalikunstnik professor Johann Köler, heliloojad ja Suure-Jaani muusikaelu edendajad Joosep, Hans, Artur ja Villem Kapp, helilooja Mart Saar, muusik Julius Vaks, näitleja Aleksander Mälton ning esimene Eesti õpetatud agronoom Ado Johanson.
Samuti on sinna maetud Olustvere krahvid Fersenid ja Suure-Jaani kirikuõpetajad. Omaette kunstiteos on Johann Köleri paletti hoidev kuju, mille autor on tuntud skulptor Amandus Adamson.
ÕNNEKS EI OLE Suure-Jaani jäänud pelgalt minevikuhiilgust peegeldavaks linnakeseks. Kahtlemata on siinne suursündmus heliloojatele Kappidele pühendatud muusikapäevad, mis igal aastal tõstavad mõneks päevaks Suure-Jaani muusikapealinnade sekka ja võtavad enda rüppe kogu Eesti kultuurilembese seltskonna.
Minu hinnangul on Suure-Jaani iga aastaga muutunud ilusamaks, säravamaks ja heakorra poolest paremaks. Mulle tundub, et linnakese ilme paranemisel oli suur roll Suure-Jaani varalahkunud linnapeal Rein Valdmaal. Paari ametis oldud aasta jooksul suutis ta Suure-Jaanist kujundada tõeliselt kauni linna. Loodan väga, et praegustel ja tulevastel juhtidel õnnestub hoida linna sama ilusana kui see on praegu.