See on Eesti kõige populaarsem soololaul - "Metsateel". Rohkem kui sada aastat on lauljad seda tahtnud laulda ja publik kuulata. Laul on kindlasti suurejaani laul, selle autor Artur Kapp on suurejaanlane, laulu loomise põhjustajaks helilooja esimene armastatu, suurejaanlane Maria Reimann. Maria oli ka see, kes tõi 1901. või 1902. aasta suvel Tartust Karl Eduard Söödi äsjavalminud teksti Suure-Jaani ja pakkus seda oma kiindumuste kinnituseks Arturile viisistamiseks. Uus laul sai ühel "Ilmatari" peol Maria poolt ka esmakordselt ette kantud. Lauljanna mälestuste põhjal olevat teos pühendatud temale.
Ka Mati Palm on seda iga kord Suure-Jaani kontsertidel ette kandnud. Isegi 2003. aastal, mil kõikidel Kappidel suurjuubelid, olid Tallinna mehed pidustuste kavasse suvatsenud võtta ainult kaks teost heliloojatelt Kappidel, üks neist oli toosama "suurejaani laul". Ka seekordsel Artur Kapi 127. sünniaastapäeva puhuks toimunud kontserdil 28. veebruaril 2005 oli Mati Palm valinud avalauluks "Metsateel" - ilus lugupidamiseavaldus laulja poolt heliloojale ja suurejaanilastele. Jäägu see ka edaspidi nii. Las olla sellel väikelinnal ka oma n.ö "muusikaline vapimärk".
Suure-Jaani on meie väikelinnade seas kangesti jonni täis linn. Väike, vaene ja küürus suure võlakoorma all, on ta visa järjekindlusega suutnud au sees hoida oma kodukandi heliloojate muusikute mälestust. Aastaringselt on siin toimunud kontserte, kus kavas siinsete heliloojate teoseid. Äramärkimist on leidnud ka Suure-Jaani meistrite sünnidaatumid. Vahel on olnud selleks kontsert, teinekord mälestuste õhtu, mõnikord isegi näitemängu moodi lavatükk nagu seda oli Villem Kapi nurjaläinud naisevõtmise lugu "Tüdruk helesinises kleidis".
Eriti tänuväärne oli seekordne Mati Palmi patriootiline ettevõtmine - tähistada Artur Kapi 127. ja Eesti Vabariigi 87. sünniaastat soolokontserdiga kolme helilooja Kapi vokaalloomingust. Kavas kokku kaheksateist soololaulu. Sai tasa tehtud ka see puudujääk, mille olid põhjustanud Tallinna meestest juubelipidustuste kava kokkuseadjad 2003. aastal.
Mati Palmi koostatud kava 28. veebruaril andis tõetruu ja värvika pildi heliloojatest Kappidest. Eriti Arturist, kellelt kavas üheksa laulu. Võllaroog ja hambamees, nagu teda Suure-Jaanis tunti, oma loomingus aga kaunishing, patrioot, satiirik ja filosoof. Õrnahingeline laps enda noorusmälestustes ("Emale"), armunud nooruk oma tormi ja tungi perioodil ("Metsateel", Üksainus kord", "Sa oled mu südame suvi"), maa külge neetud eesti talupoja raskele saatusele kaasaelav kaasmaalane ("Kütkes") valguse ja vabaduse järele janunev orjarahvas ("Kaugel kumab") või siis irooniline pilt ülespuhutud tossikesest talupojast ("Sõitis kosja õlekubu") jne. Laulud näitavad, et Artur pole olnud üksnes vigurivänt ja tembutaja, vaid helides oma aja eesrindlikult mõtlev kunstnik.
Eugen Kapi loomingust on viimastel aastatel armastatud esile tuua tema nn "nõukogulikumad teosed", tõestamaks autori kommunistlikku olemust. Süüdistajad pole endale aru andnud, et nende teoste kirjutamisega päästis Eugen Kapp kui Heliloojate Liidu esimees oma kolleegid sellest vastumeelsest ja möödapääsmatust kohustusest, mida pani nende peale kommunistliku partei sundiv käsi. Eugen Kapi tegevuse tagajärjeks oli rahu maa pääl, "hundid söönud ja lambad terved".
Mati Palm, olles neist asjatundmatutest süüdistustest kõrgemal, tõestas Eugen Kapi paremaid jooni, mis tema loomingus domineerimas. Seesama oma isale Arturile omane sügavmõttelisus ja raskemeelsus ("Mets"), Villemile omane romantiline meloodilisus ja hingestatus ("Armastan maad", "Armastuse pidu") või siis filosoofiline mõtisklus elu vastuolulisest olemusest ("Lilled").
Eugen Kapp on ka Eesti pealesõjaaegse esimese ooperi autor ("Tasuleegid"), kus käsitletakse meie rahva igivana vaenu ja vabaduse teemat seoses saksa vallutajatega. Ooperist laulis Mati Palm tõsise ja Eesti vanemale omase väärika karakteriga Mehise aaria.
Eugen Kapi loomingust oli Mati Palmi kavas viis ja Villem Kapi teostest neli laulu. Suurejaanilastele oli vast vähemtuntud laul A. Puškini tekstile loodud Villem Kapi "Vang". Omaaegsel Eesti Heliloojate Liidul oli tavaks aeg-ajalt korraldada, kas mõne poliitilise või kultuuriloolise sündmuse tähistamiseks, nn loomingulisi kampaaniaid. Ühest sellisest, mis oli pühendatud A. Puškini 150. sünniaastale, on pärit ka laiaulatuslik ja aariataoline "Vang", laul orjusest ja vabadusest. Lisaks mainitule laulis Mati Palm veel kaks laulu tsüklist " Õnnelik päev" ("Kui lõpeb suvepäeva viimne vine" ja "Rannal"). Kontrastiks neile rahvalik ja rütmikas "Sina kena tammekene".
Nüüd, kus me kõik oleme kõvad eurooplased, on räägitud, et kes neid eesti laule ikka kuulata tahab. See eelarvamus on paljusi meie tänapäeva lauljaid hirmutanud. Mati Palm oli julge mees seda müüti ignoreerima. Polnud need laulud sugugi kehvemad kui euroopa omad, pealegi on nad Meie omad. Kui tahame oma rahvuskultuuri säilitada, peame omaks võtma põllumeeste loosungi "Eelistage eestimaist". Seda tegid Mati Palm ja suurejaanlased 28. veebruaril 2005.

Johannes Jürisson