Minu loomus nõuab tegelemist suurte kandvate asjadega ning pioneeri
rajaleidja roll on mulle alati rahuldust pakkunud. Mõnikord on
see paremini, teinekord ka mõnevõrra halvemini õnnestunud.
Akadeemia oreliklassis ripub Artur Kapi pilt, sest Artur Kapp oli üks
mu eelkäijaid. Enne mind on sellel toolil istunud Peeter Süda.
Artur Kapp, August Topman ja Hugo Lepnurm. Me ei tohi unustada seda,
mis on tehtud varem.
Artur Kapi muusika on tegelikult veel avastamata, sest suur osa tema
töid on alles käsikirjas. Sattusime kuus-seitse aastat tagasi
käsikirju sirvides tema muusikast vaimustusse. Artur Kapp on kirjutanud
ääretult palju muusikat. Õnneks on mul Saksamaal Bremenis
hea partner ja sõber, noodikirjastaja Horst Schubert. Ta on juba
palju Kapi töid kirjastanud, kuid palju on ka pooleli.
Praegu mängivad Kapi muusikat paljud maailma nimekad inimesed ja
orkestrid. Tema teosed on kõlanud Londonis, Pariisis, Nürnbergis
ja Berliinis. «Hiiob» jõuab lähiajal ka Ameerikasse.
Järelikult on Artur Kapi teosed ja see töö, mida olen
teinud, leidnud tunnustamist.
Olen täitnud teerajaja rolli. Keegi ei kuuleks seda kaunist muusikat,
kui see nootidena riiulil seisaks. Need muusikafestivalid siin Suure-Jaanis
on üks väljund sellele, mis on tehtud ja tehakse. Mul on hea
meel, et need festivalid jätkuvad.
Siitsamast Suure-Jaanist on see muusika alguse saanud. Aga selle muuseumi
peaks viima kesklinna, pastoraati. See on suur maja ning kogudusel pole
ju kõiki tube vaja. Seal leidub paras ruum kammerkontsertide
jaoks. Tänase majamuuseumi kontserdipaik on liiga väike.
Sain siin Suure-Jaani linnapealt kinnitust Artur Kapi ühingu loomise
kohta. Muuseumi üleviimine võiks saada valitava juhatuse
üheks ülesandeks. Siin on küll ilus maja suure aiaga
kuid külaliste autod seisavad hoopis kiriku juures. Külalistel
jääb pool sõnumit saamata.
Valminud on plaat Artur Kapi oreli- ja kammermuusikast. Eesti Riiklikul
Sümfooniaorkestril on teoksil CD tema orkestrimuusikast. Ainult
üks lugu on veel sisse mängida. Salvestatud on kõik
muusiku oreliteosed.
Ka Villem Kapi sümfoonia on läände jõudnud. Tema
«Põhjarannik» meeskoorile ja orelile on üldtuntud.
Kõigi kolme Kapi töid iseloomustab hea meloodia. Siinsamas
jahimajas oli eile õhtul ettekandel Eugen Kapi «Kvartett»,
mis on teenimatult varju jäänud. 1935. aasta heliloominguvõistlusel
sai see esikoha.
Eesti on problemaatiline selle poolest, et maa on väike, aga häid
heliloojaid on siin palju. Saksamaal elab 84 miljoni inimest, kuid oma
tippheliloojaid polegi.
Helgi Kaldma
Tagasi
