Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing
  Otsing
 
 
   
 
   

 

50

SUURE-JAANI KESKKOOLI
AULAS

14. SEPTEMBRIL 1963. A.
KELL 20.00

 

 

KONTSERT

VILLEM KAPI
HELITÖÖDEST

Pühendatud helilooja
50 sünnipäevale

 

 

Villem Kapp

 

K A V A

I

Laul tõuseb tervituseks
Põhjarannik

N. Laanepõld
K. Merilaas
Meeskoor "SAKALA"
     
Sügisjutt    
Viljandi sümfooniaorkester
     
Talvine õhtu
Neiu kiitlemine

V. Ridala
Ooperist "Lembitu"
Naiskoor “EHA” ja Viljandi I Keskkooli vilistlaskoor
     
Esineb klaverisolist
     
Laulgem nüüd
Õhtulaul
Nii sai laulust sõprussilda


A. Pirn
I. Sikemäe
A. Pirn
Segakoor “ILMATAR”

 

 

II

Pidulik proloog
Tervitus ja rahvatants

   
Viljandi RTK ja Suure-Jaani puhkpilliorkestrid
     
Esineb Suure-Jaani Keskkooli lasteansambel
     
Kevadlaul
Mare laul ooperist “Lembitu”
Kui lõpeb suvepäeva viimne
vine



I. Sikemäe


J. Sütiste
Sotist ENDLA OTTO
     
Koor ooperist "Lembitu"
Sina kena tammekene



rahvaluule
Teeneline segakoor “KOIT”
     
Voogavad põllud
J. Smuul
Teeneline segakoor “KOIT” ja segakoor “ILMATAR”

 

 

Villem Kapp ja Suure-Jaani

Eesti NSV teenelise kunstitegelase, helilooja Villem Kapi elutee ja looming on tihedalt seotud Suure-Jaaniga.
50 aastat tagasi (7. septembril 1913. a.) alustas ta siin oma loomingurikast eluteed. Siin õppis ta isa ergutusel ja juhatusel tundma muusika saladusi ja võlusid, siit saigi ta aluse edaspidisteks muusikaõpinguteks. Pärast Tallinna konservatooriumi oreliklassi lõpetamist juhatas ta 1938. aastast alates mitu aastat kohalikku segakoori “Ilmatar”. Ka esimesed katsetused heliloominguga on pärit Suure-Jaanist.
Loomingurikkad on tavaliselt puhkusepäevad, mida helilooja veedab sageli koduses isamajas. Siin, eemal igapäevastest töömuredest (ta on Tallinna Riikliku Konservatooriumi dotsent, kompositsioonikateedri juhataja) on valatud nootidesse palju tema heliloomingust, ka suur osa rahvaooperist “Lembitu”. Selle loomisele on inspireerinud heliloojat siinne loodus ja ajaloolised paigad.
Viimaseil aastail, eriti peale segakoori “Ilmatar” töö elustumist 1959. a., on V. Kapp aktiivselt osa võtnud kodukoha kultuurielust, aidates ette valmistada ja läbi viia suuremaid muusikaüritusi. Tänutäheks abi ja nõuannete ning innustava sõna eest valisid “Ilmatari” lauljad oma endise juhi koori audirigendiks. Helilooja omalt poolt pühendas sõpruse tähiseks koorile oma uue laulu “Nii sai laulust sõprussilda”.
Juubilari rikkalikus loomingus seisab, aukohal ajalooline ooper ”Lembitu”. See, nagu kogu tema loomingu paremik, alates sümfooniatest ja lõpetades lastelaulukestega, on võitnud rahva hulgas teenitud tunnustuse ja populaarsuse.
Viljandi rajooni ja eriti Suure-Jaani muusikasõbrad soovivad oma heliloojale palju aastaid ja jätkuvat loominguindu, et uued heliteosed tooks rahuldust loojatele endale ja rõõmu rahvale!

 

 

Ülevaade juubilari loomingust

 

Ooper “Lembitu” (1961. a.)
I sümfoonia (1947. a.)
II sümfoonia (1956. a.)
Sümfooniline poeem “Rahu eest” (1951. a.)
Kantaat “Tervitus” (1950. a.)
Vokaalsümfooniline poeem “Põhjarannik” (1958. a.)
Süit nr. l (1944. a.)
Süit puupillikvintetile (1958. a.)
Süit keelpillikvartetile (1959. a.)
Trio klaverile. viiulile ja tšellole (1941. a.)
Sonaat klaverile (1940. a.)
Poeem koorile “Üks kaunis mälestus” (1950. a.)
Muusika A. Jakobsoni näidendile “Kaks leeri” (1949. a.)
Kolm kontrasti sümfooniaorkestrile (1944. a.)
Ligi 30 instrumentaalpala
Üle 60 koorilaulu mees-, nais-, sega- ja lastekooridele
15 soololaulu
Palasid puhkpilli- ja rahvapilliorkestrile
Masslaule ja rahvalaulutöötlusi 10 tk


Juubeli eel valmis:

Kantaat “Kevadele” segakoorile, soprani soolole ja
sümfooniaorkestrile (august 1963. a.)


Valmimas on:

Klaveripalade tsükkel (kolmest palast)

 

 
   
< Tagasi Üles ^
 © Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing