VILLEM KAPI
HELITÖÖDEST

Pühendatud helilooja
50 sünnipäevale

Eesti NSV teenelise kunstitegelase, helilooja Villem Kapi elutee ja looming on tihedalt seotud Suure-Jaaniga.
50 aastat tagasi (7. septembril 1913. a.) alustas ta siin oma loomingurikast eluteed. Siin õppis ta isa ergutusel ja juhatusel tundma muusika saladusi ja võlusid, siit saigi ta aluse edaspidisteks muusikaõpinguteks. Pärast Tallinna konservatooriumi oreliklassi lõpetamist juhatas ta 1938. aastast alates mitu aastat kohalikku segakoori “Ilmatar”. Ka esimesed katsetused heliloominguga on pärit Suure-Jaanist.
Loomingurikkad on tavaliselt puhkusepäevad, mida helilooja veedab sageli koduses isamajas. Siin, eemal igapäevastest töömuredest (ta on Tallinna Riikliku Konservatooriumi dotsent, kompositsioonikateedri juhataja) on valatud nootidesse palju tema heliloomingust, ka suur osa rahvaooperist “Lembitu”. Selle loomisele on inspireerinud heliloojat siinne loodus ja ajaloolised paigad.
Viimaseil aastail, eriti peale segakoori “Ilmatar” töö elustumist 1959. a., on V. Kapp aktiivselt osa võtnud kodukoha kultuurielust, aidates ette valmistada ja läbi viia suuremaid muusikaüritusi. Tänutäheks abi ja nõuannete ning innustava sõna eest valisid “Ilmatari” lauljad oma endise juhi koori audirigendiks. Helilooja omalt poolt pühendas sõpruse tähiseks koorile oma uue laulu “Nii sai laulust sõprussilda”.
Juubilari rikkalikus loomingus seisab, aukohal ajalooline ooper ”Lembitu”. See, nagu kogu tema loomingu paremik, alates sümfooniatest ja lõpetades lastelaulukestega, on võitnud rahva hulgas teenitud tunnustuse ja populaarsuse.
Viljandi rajooni ja eriti Suure-Jaani muusikasõbrad soovivad oma heliloojale palju aastaid ja jätkuvat loominguindu, et uued heliteosed tooks rahuldust loojatele endale ja rõõmu rahvale!