Kus sa kuuled lauldavat,
sinna istu maha.
Sest need, kes laulavad
ei ole mitte pahad inimesed

                           Joosep Kapp


"Ilmatar" tähistab aprillis oma 115. aastapäeva.
Juba 1862. aastal kutsus Joosep Kapp Suure-Jaanis kokku esimese laulukoori, aga see oli meeskoor, sest naisi siis veel ühiskondliku elu juurde ei lastud ja ega nad ise ei tikkunud ka veel eriti. 1887. aastal loodi laulu- ja mänguselts "Ilmatar", sest oli juba pasunakoor ja näitemänguselts ning oli vaja ühtset organisatsiooni, kes kõike seda koordineeriks. Ja siis 1890. aastal olid naised juba nii aktiivsed, et loodi segakoor ja otse loomulikult sai selle nimeks "Ilmatar". Joosep Kapp koos abikaasaga valiti "Ilmatari" auliikmeteks ja esimeseks dirigendiks sai Juhan Mein. Segakooris oli 35 liiget ja sügisel oli koor juba nii tugev, et muude laulude kõrval lauldi ka Händeli "Halleluuja" oratooriumist "Messias". Orelil saatis Joosepi 12 aastane poeg Artur Kapp. See on üsna nõudlik pala, mis nõuab suurt koori ja kvaliteetset laulmise oskust. 1891. aastal toimus Tartus IV üldlaulupidu ja see ongi Ilmatari segakoorile esimeseks laulupeoks ning siiani on koor kõikidest laulupidudest osa võtnud.
1892. aastal asub koori peadirigendi kohale Joosep Kapi poeg Hans Kapp ja jääb seda tööd tegema 45 aastaks. Kahe aasta pärast on koori liikmeid 65, neist 32 meest. Pole nagu tänapäeval, et segakoorides on mõned mehed naiste laulmist segamas. 21. augustil organiseeriti Suure-Jaanis I kihelkondlik laulupäev ja sellest ajast võime lugeda ka Suure-Jaani laulupidude ajalugu.
1896. aastal toimus Suure-Jaani teine kihelkondlik laulupidu, kus valiti "Ilmatari" koori auliikmeteks heliloojad Karl-August Hermann ja Johannes Kappel. Tallinnas üldlaulupeol saavutas "Ilmatari" topeltmeeskvartett II koha ja kutsuti järgmisel aastal Soome laulupeole. "Ilmatari" koorid käisid igal pool laulupidudel ja ka pasunakoor oli kutsutud sest siis oli see kõik üks laulu ja mänguselts "Ilmatar". Nii kõrgetasemelisi laulu ja pillimehi oodati igale poole suure rõõmuga esinema.
10. augustil 1903. aastal kihelkondlikul laulupeol juhatas koore Artur Kapp ja kaasa tegid Peterburi konservatooriumi üliõpilased Juhan Aavik ja Mart Saar.1904. aastal 7. novembril avati Jaan Kurriku kulul ehitatud uus seltsimaja ja esimese esinemise au oli....(kolm korda võite arvata). Algul peeti laulupidusid ja ka muid rahvakogunemisi ning tantsulkasid Enge mõisa pargis. Siis hakati käima linnamäel ja alates 1912. aastast, kui ehitati Suure-Jaani esimene laululava, ikka samal kohal, kus praegu toimuvad suveüritused - Ilmatari platsil. Ilmatari platsiks nimetati see koht küll alles mõni aasta tagasi, aga mugavuse mõttes võime seda ju nii nimetada.
1916. aastal katkes I maailmasõja tõttu küll seltsi tegevus, kuid 1922 suudeti jälle organiseerida kihelkondlik laulupäev, mis toimus 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. 1923. aasta VIII üldlaulupeole sõitis Suure-Jaanist 135 esinejat. Eelmisele laulupeole (2004. - Toim) sõitis ka samapalju esinejaid ja siis oli see nii, et sõitis iga 10. suure-jaanilane. 1923. aastal oli vist ikka Suure-Jaanis elanikke vähem, nii et protsent oli kõrgem. Vahepeal midagi erilist ei juhtunud. Lauldi, mängiti pilli, tantsiti ja peeti pidusid.

Järgneb

Uno Jürisson